“Kaheksa aastat väldanud jätku-uuring näitas kahekordset riski, isegi pärast näitaja korrigeerimist kehamassiindeksi ja muude tegurite suhtes,” kinnitas uuringut juhtinud Bostoni Naistehaigla arst dr. Caren G. Solomon.

Solomoni sõnul ei tasu ebanormaalse menstruaaltsükliga naistel siiski paanikasse sattuda, kuna elustiili muutmine, sealhulgas regulaarne trenn ja kehakaalu kontrolli all hoidmine, aitavad seda ohtu oluliselt vähendada.

40-päevased või pikemad menstruaaltsüklid või ebakorrapärane menstruatsioon paistavad olevat ainevahetuse probleemide markerid, ütles Solomon. Varasemad uuringud on näidanud seost kõrgenenud diabeediohu ja polütsüstilise munasarjasündroomi vahel. Sellise sündroomiga naiste keha toodab liiga palju meeshormooni testosterooni, mis võib samuti menstruaaltsüklit mõjutada.

Tegemist on esimese menstruaaltsükli ja tüüp II diabeedi seose uuringuga. Teist tüüpi diabeet tekib täiskasvanuna. Sellise diabeedi korral toodab keha küll insuliini, aga ei kasuta seda efektiivselt. Esimest tüüpi diabeedi puhul keha insuliini ei tooda ning veresuhkru normaalsel tasemel hoidmiseks peavad selle tõve all kannatavad inimesed endale insuliini süstima.

Kõnealloleva uuringu aluseks on 1989. aastal alanud meditsiiniõdede terviseuuring, mis hõlmab üle 100.000 naise. Naised andsid uurijate käsutusse informatsiooni oma menstruaaltsükli kohta ja muid isiklikke andmeid, sealhulgas kehakaalu, pikkuse, perekonnas esinenud diabeedi ja füüsilise aktiivsuse kohta.

1997. aastal avastasid teadlased, et ebanormaalse menstruatsiooniga naiste diabeeti haigestumise risk on kahekordne normaalse menstruaaltsükliga naistega võrreldes, kusjuures kõige suuremas ohus on lihavad naised. Normaalse menstruaaltsükli kestus on 26-31 päeva.

Uuringu tulemused ei ole üllatavad, aga on väärtuslikud, kuna see on järjekordne kild piltmõistatusest, mis aitab kaardistada tüüp II diabeedi põhjuseid.

Lihavus kui diabeedi põhjustaja on ammu teada. Kuid käesolev uuring näitab, et kui naise menstruaaltsükkel on ebakorrapärane, siis viitab ka see suurenenud diabeediohule olenemata sellest, kas naine on lihav või mitte. Seega on normist kõrvale kalduv menstruaaltsükkel marker, mis näitab, et organismis võib olla muid ainevahetuse häireid, mistõttu naised peaksid oma arsti sellistest asjadest informeerima. Ka on teada, et kui inimene hakkab tegema regulaarselt trenni ning kontrollib oma kehakaalu, siis diabeedioht väheneb.