Kommentaari annab Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe:

Ohutu liiklemise alustala on vastastikune koostöö. Ehk iga liikleja peab toimima arvestavalt ja tähelepanelikult, käituma nii, et tema tegevus ei seaks ohtu ei teisi ega ka iseennast.

Jalakäijad peavad arvestama sellega, et kokkupõrkes autoga on nemad alati nõrgem pool. See tähendab, et olenemata sellest, kas foori tuli on roheline või teed ületatakse selleks ettenähtud kohas, ei tohiks enda eesõigust kunagi ülehinnata. Jalakäija peab veenduma, kas auto on teda märganud ja annab teed. Kunagi ei tohi ootamatult teele joosta ning alati kasutada tee ületamiseks vaid ülekäigurada. Pimedal ajal on väga oluline ennast teistele liiklejatele märgatavaks teha ehk kasutada alati helkurit.

Kindlasti peavad autojuhid enne ülekäigurada võtma hoogu maha, enne manöövrite tegemist veenduma nende ohutuses ning varuma pigem aega ja valima sõitmiseks eriti just linnatingimustes ja kehvemate ilmaolude korral pigem rahulikuma ja väiksema kiiruse.

Ka peab iga autojuht hoolitsema selle eest, et sõiduki tehniline seis on hea, rehvid vastaksid nõuetele, et klaasid oleksid enne sõidu alustamist alati puhtaks tehtud — tagamaks juhile hea nähtavuse.

Liiklemisel ei tasu tegeleda kõrvaliste asjadega nagu näiteks toimetada oma nutiseadmega, mis tähelepanu hajutab, vaid kogu oma tähelepanu tuleb ainult liiklemisele suunata.

Vanematele soovitame regulaarselt ohutu liiklemise põhitõed lastega üle rääkida ning väiksematega koolitee läbi käia, et võimalikele ohtudele, liiklusmärkidele jms tähelepanu juhtida.

Ka teiste täiskasvanute eeskuju liikluses on väga oluline. Paraku olen korduvalt näinud, kuidas vanemad ise koos lastega punase tulega üle tee kiirustavad või eakamaid, kes ei jõua lubavat tuld ära oodata ning oma käitumisega halba eeskuju annavad.

Lastele on aga eeskuju väga oluline ning nende ohutuse tagamiseks on täiskasvanu kohus liikluses eeskujuks olla ja liiklusreeglitest kinni pidada.