Põletavad mesinädalad
Põiepõletik ehk tsüstiit on mikroorganismide, enamasti bakterite tekitatud kusepõie haigus, mis meid tabada võivate erinevate põletike seas on üsna sage külaline.
Põiepõletikku esineb sagedamini naistel: seksuaalselt aktiivsemas eas (20.–30. eluaasta vahel) on naistel seda 30 korda sagedamini kui meestel!
Selles on “süüdi” naiste anatoomia. Naistel on kusepõis väliskeskkonnaga ühenduses üsna lühikese kusiti kaudu, kust pääsevad mikroobid lihtsalt põide. Enamikul juhtudel eritatakse mikroobid uriiniga ja nende paljunemine põies on takistatud. Põiepõletiku teket soodustavad mitmed tegurid. Sagedamini kimbutab ta siis, kui organismi vastupanuvõime on vähenenud; aga ka raseduse ja menopausi ajal. Seksuaalelu on samuti põiepõletikuga seotud: selle teket soodustavad anaalseks ja sagedased vahekorrad.
Kuidas on põiepõletik ja seksuaalne aktiivsus seotud?
Sagedased seksuaalvahekorrad suurendavad tõenäosust, et tupesekreedis või pärakus esinevad bakterid pääsevad kusepõide. Tupesisene vahekord võib mehaaniliselt ärritada kusitit, uriini väljapääs põiest võib olla raskendatud. Lisaks võib partner olla mõne põiepõletikku tekitava bakteri kandja, kuigi tal endal ei pruugigi kaebusi olla, s.t ta võib nakkusallikas olla ilma, et ta oma haigusest teadlik oleks. Tsüstiiti võivad põhjustada seksuaalsel teel levivate haiguste tekitajad. Alati ei ole ka nende põdejatel erilisi kaebusi.
Millised on tsüstiidile omased kaebused ?
Kõige sagedasem on nn põletav põis: valu ja põletustunne urineerimisel.
Tualetis käia tuleb sagedasti ja tavaliselt väljub uriini vaid väikeste kogustena.
Uriin võib olla läbipaistmatu, selles võib olla verd ja lõhn võib olla erakordselt tugev.
Kaasneda võib ka palavik; valud alakõhus või seljas.
Mida saab ise teha?
Kohe, kui te tunnete ülalnimetatud sümptomeid, hakake ohtralt vett jooma: vähemalt 1,5–2 liitrit ööpäeva jooksul. See võib aidata baktereid kusepõiest väljutada. Hea oleks puhata ja seksuaalelu vältida. Ei soovita juua alkoholi, happelisi ja magusaid mahlu, kanget kohvi ja kihisevaid jooke. Ärge kasutage tampoone ja spermitsiide; pesu võiks soovitatavalt olla puuvillane. Vajaduse korral võib võtta valuvaigistit (nt paratsetamooli).
Millal peab pöörduma arsti poole?
· Kui sümptomid kestavad kauem kui 1-2 ööpäeva.
· Kui kaasnevad palavik, iiveldus ja oksendamine.
· Tugeva valu korral.
· Kui uriinis on verd või on tekkinud rohke voolus tupest.
· Kui kahtlustate, et olete rase.
· Kui analoogilised kaebused korduvad.
Põletik allub hästi ravile
Selliste kaebuste korral on juba arsti juurde minnes mõistlik kaasa võtta väike kogus uriini puhtas anumas. Tavalise uriinianalüüsi kõrval tehakse kindlaks ka põletiku tekitaja ja määratakse ravitundlikkus. Siiski alustatakse ravi antibiootikumidega kohe, sest on teada, et 80–85% juhtudest on tekitaja pärasoolest pärit nn kolibakter (E. coli).
Vahel võib osutuda vajalikuks ka proovide võtmine tupest ja emakakaelast – seda juhul, kui on ka mõne sugulisel teel leviva haiguse kahtlus. Uriiniproovist saadud bakteri kindlakstegemisest on suur abi sel juhul, kui esialgu määratud ravi tulemusi ei anna.
Mesinädalate tsüstiit on üsna hästi ravile alluv haigus. Vaevuste korral ärge häbenege ka partneri käest küsida, kas tal on kaebusi. Meestel on soovitatav samasuguste vaevuste korral samuti kiiresti arsti poole pöörduda. Ravi ei tohiks katkestada ka siis, kui tunnete end paremini – tihti juba mõne päeva möödudes. Oluline on ravikuur siiski lõpuni teha, sest nii pääsete te haigusele iseloomulikust kordumisest ja väldite ka võimalikku tüsistust – neeruvaagnapõletikku. Viimasel ei ole enam nii ilusat nime ja haigus ise on ka üsna tõsine.
Vaata ka : Tsüstiit - kas kogu eluks?
