Probiootikumid — head abilised nii kõhuhäda kui allergia korral

 (5)
Probiootikumid — head abilised nii kõhuhäda kui allergia korral
Scanpix

Töödeldud ning ühekülgsed toidud, steriilsemad siseruumid ja kõrgem stressitase on vaid mõned tegurid, mis on muutnud aegade jooksul inimese soolestiku mikrobioota mitmekesisust oluliselt liigivaesemaks ja haigustele vastuvõtlikumaks. Siinkohal tulevad appi probiootikumid, millest on abi nii kõhuhädade, allergiate kui limaskestapõletike korral.

Enesele teadvustamatagi kannab iga inimene endaga kaasas kümme korda rohkem mikroobirakke, kui on tema oma keharakke. Olles küll silmale nähtamatud, kuid esinedes nii suurel hulgal, on mikroorganismidel väga oluline mõju inimorganismile. Bakterite hulk ja liigirikkus erinevad kehapiirkonniti (nt mao-sooletraktis esineb 500 erinevat mikroobiliiki) ning nende kooslus on iga inimese jaoks individuaalne. Milliseks aga kujuneb inimese peamine mikrobioloogiline kooslus, on mõjutatud juba esimestest elupäevadest ja eluaastast ning on suhteliselt püsiv kogu eluea jooksul.

Uuringud on näidanud, et mida varieeruvam on lapse mikrobiaalne kooslus, seda vähemtõenäoline on allergiate kujunemine. Selles osas on eriti tähtis lapse esimene eluaasta, mil immuunsus alles areneb ja tekib tolerantsus erinevate väliskeskkonnast tulevate ainete suhtes. Nimelt eritavad kehasse sattunud bakterid elutegevuse käigus aineid, mille limaskesta rakud kehaomaseks tunnistavad ega suuna immuunrakke nende vastu rünnakule. Seetõttu ka elu jooksul hiljem ei põhjusta nendele sarnaste ühendite kehasse sattumine immuunsüsteemi reaktsiooni. Igapäevane hügieen on siiski oluline ja antimikroobsete vahendite mõõdukas kasutamine on omal kohal kriitiliste piirkondade, nagu käed ja jalad, pesemisel.

Seotud lood:

Inimese mikrobiootasse kuuluvad bakterid avaldavad mitmeid toetavaid ja tervendavaid toimeid organismis: tugevdavad immuunsüsteemi ja aitavad kaitsta keha haigustekitajate vastu, sünteesivad vajalikke vitamiine nagu K, B1, B2, B3, B6 ja B12; toodavad seedimist soodustavaid aineid jpm.

Probiootikumid — mis need on?

Sõna „probiootikum” võeti kasutusele 1965. aastal Stillwelli ja Lilly poolt ning see tuleneb ladinakeelsest sõnast — pro-bios, mis tähendab „elu heaks”. Probiootikumid mõjutavad soolestikus elusate mikroobide kooslust ja tasakaalu, aidates suurendada kasulike bakterite hulka. Probiootikumid peavad sisaldama just inimorganismile omaseid mittepatogeenseid baktereid, mille ohutus on tõestatud, ning kinnituma ja olema soolestikus püsivad. Probiootikumide mõju on kindlasti tüvespetsiifiline. Probiootikumidega käsikäes on teinekord ka prebiootikumid ehk bakterite ainevahetuseks vajalikud ühendid (nt fruktooligosahhariid). Nende roll on suurendada kasulike bakterite hulka jämesooles ja realiseerida seeläbi probiootikumide kasulikke toimeid. Samuti toetavad bakterite kasvu mitmed B-grupi vitamiinid.

Abiks kõhulahtisuse ravis

Enim puututakse probiootikumidega kokku kõhulahtisuse korral, mis võib olla põhjustatud mõnest haigustekitajast või tekkinud antibiootikumravi tagajärjel. Viimasel juhul on tegemist düsbakterioosiga, mil sooltes otseselt haigustekitajat ei ole, kuid inimese normaalne mikrobioota on „paigast ära” ja suurema osakaalu saavad potentsiaalselt patogeensed bakterid. Antibiootikumid hävitavad seedetraktis suuremal määral just laktobatsille ja bifidobaktereid. Et nõrgestatud soolemikrobioota taastada, on soovitav võtta kuurina alates 3. päevast pärast ravi lõppu vastavaid probiootikume (Linex, Rioflora Pro Biotika, A. Probiotix, Probiotics +B, Protexin). Vahetult antibakteriaalse ravi ajaks sobib hästi Saccharomyces boulardii (Enterol), mis on olemuselt pärmseen ega hävine ravimi toimel. S.boulardii asustab ravi ajaks soolestikus vabad kinnituskohad ega lase võõrastel bakteritel kohta võtta. Samuti on leitud sobivana L. rhamnosus GG (Gefilus) tüvi.

Kindlasti tuleb kasuks soolemikrofloora tugevdamine probiootikumidega 7-10 päeva jooksul enne soojale maale reisimist, et kasutada kolonisatsiooni resistentsust kaitsemehhanismina sealsete kehale võõraste bakterite ja ka kõhuviiruste mõju eest. Viirusliku kõhulahtisuse korral, mil põletiku tõttu hävib ka palju soolemikroobe, on probiootikumid ravis igati omal kohal.

Teised probleemid

Loe veel

Tupe limaskesta põletikusarnase seisundi ehk bakteriaalse vaginoosi korral on suukaudselt võetuna või paikselt tuppe manustatuna abiks erinevad laktobatsillide tüved — L. Acidophilus, L. Rhamnosus (lokaalselt Ecovag Balance, Gynocaps, Gynolact, Floragyn Ovuli, Ecocillin; suukaudselt KarpaLact Strong, Pearls Femina). Atoopilise dermatiidi korral ja allergia profülaktikas on tõestatud toime L. rhamnosus GG-l (Gefilus), L. fermentum ME-3-l (Hellus), L. acidophilus-el (Yomi probiootikumid) ning nende kombinatsioonidel koos L. casei (Actimel, Rioflora Pro Immuno), B. longum (A. probiotix, Pearls acidophilus, Lactobex Baby) tüvedega. Head efekti lapsel allergiate ärahoidmisel on andnud ka probiootikumide tarvitamine ema poolt juba raseduse ajal — kasulikud bakterid kanduvad koheselt sünnitusel lapsele üle. Atoopiline dermatiit ja erinevad allergiad on praegusel ajal sage ja väga suur probleem, mis häirivad oluliselt inimese igapäevaelu ja langetavad tema elukvaliteeti. Kergema laktoositalumatuse korral on piimatoodete seedimisel toeks laktobatsillid (Gefilus Plus).

Probiootikumide puhul üledoseerimise ohtu ei ole. Efektiivsed annused on alates 108-109 cfu 1-2 korda päevas võetuna vähemalt 10 päeva kuni 3 nädalat. Et täiskasvanud inimese mikrobioloogiline kooslus, mis esimestel eluaastatel välja kujuneb, on väga püsiv, ei ole võimalik oma mikrobiootat probiootikumidega segamini lüüa. Laste puhul on soovitav kindlasti lähtuda ettenähtud annustamisest ja iseseisvalt mitte anda neid suuremates doosides. Valdavalt ei püsi sissevõetavad tüved soolestikus üle kolme nädala. Probiootikumide hea külg on see, et ühte liiki bakterite võtmisel suureneb ka teiste normaalse mikrofloora bakteritüvede arvukus soolestikus.

Kasulike bakterite juurdemanustamine funktsionaalsetest toiduainetest või probiootikumide näol võib oluliselt aidata säilitada head tervist. Eeskätt on need vajalikud lastel mikroobikoosluste rikastamiseks allergiate vastu, stabiliseerimiseks infektsioonide vastu ja vanemaealistel ainevahetuse biokeemiliste näitajate normaliseerimiseks.