Neil, kes ema ja vanaema poolt kasutatud puhastuspastad ja ise valmistatud segud hoobilt minema viskavad ning poodi uute ja eriti tõhusate antibakteriaalsete puhastusvahendite järgi tõttavad, soovitaks aeg maha võtta ja järele mõelda.

Juba on olemas tõendid selle kohta, et need pulbrid ja pastad hävitavad vaid kõige nõrgemaid baktereid ning soodustavad palju tugevamate ja ravimitele halvasti alluvate "suguvendade" teket. See aga tähendab, et kui kunagi keegi kodustest tõsiselt haigestub, siis võib juhtuda, et enam ei aita mitte mingisugused antibiootikumid …

Muide, midagi head pole ka tänapäeval laste mänguasjade ning mööbli antibakteriaalsel katmisel. Lapsed kipuvad ikka kõike suhu toppima ja peavad seejärel koduse mikrofloora asemel hakkama saama selle hävitamiseks mõeldud ainetega. Seda peetakse ka astma ja allergiate all vaevlejate kasvu üheks põhjuseks.

Ja veel üks nn kõikvõimsate vahendite puudus. On tõestatud, et enamik neist vähendab tõepoolest mikroorganismide hulka, kuid mitte ainult kahjulike, vaid ka inimise jaoks kasulike bakterite arvu. Näiteks E.coli baktereid eksisteerib ka inimesele kasulikes variantides. Olles uute puhastusvahenidtega teinud nö puhta töö, jätame vaba platsi inimesi ohustavatele bakteritele. Nagu teada loodus tühja kohta ei salli ja viimased haaravad rõõmuga enda valdustesse "vabanevad" kohad ning asuvad seal hoolega paljunema.

Mõningaid soovitusi looduslike ja isevalmistatud puhastusvahendite kohta leiate Nipinurgast.

Sellele lisandub veel puhtinimlik moment - antibakteriaalsed vahendid jätavad meid ilma elementaarsest valvsusest. Ostes eriliselt immutatud nõudepesushvamme või spetsiaalselt töödeldud ehituslaudu unustame seejuures järgida põhilisi hügieenireegleid … Meil ju kõik niikuinii desinfitseeritud. Ometi tuleks olla palju ettevaatlikum.

Liiga puhas - see on juba liig

On saatuse iroonia, et totaalse desinfitseerimise püüe peegeldub hukatuslikult väikelastel.

Inimese immuunsüsteem on formeerunud miljonite aastate jooksul tihedas koostöös bakteritega. Kui laps jäetakse mingitel põhjustel ilma "kontaktist" mikroorganismidega, siis ei õpi tema immuunsüsteem neile õigesti reageerima. Mõningate uuringute tulemused tõestavad, et rõhuv enamus lapsi, kes kannatavad astma, allergia või heinapalaviku käes, on elanud steriilsetes tingimustes. Loomulikult ei kutsu me üles lapsi ja teisi koduseid tervise huvides mustuses hoidma. Lihtsalt tuleb endale teadvustada, et kodustes tingimustes võib puhtust saavutada ka desinfitseerivate vahendite fanaatilise kasutamiseta. Igapäevaseks kasutamiseks piisab tavalisest seebist ja veest. Tõhus puhtuse hoidmine tähendab sisuliselt seda, et nii lapsed kui täiskasvanud peavad meeles pidama, et käsi tuleb pesta:
- pärast tualeti külastamist;
- mähkmete vahetamist;
- enne toidu juurde asumist;
- enne lapsega tegelemist;
- õuest tuppa tulles;
- loomadega toimetamise järel.

Käsi tuleks pesta tavalise seebiga, mitte lihtsalt vee all loputada. Seebi puudumisel aitab ka kui lisaks veele kasutate kas tuhka või liiva (näiteks matkal). Sel moel on pesemine efektiivsem kui lihtsalt veega käsi pestes.

Suurpuhastuse ajal aga võiks eriti määrdunud "tsoonide" puhastamiseks kasutada piiritust, vesinikülihapendit või nõrka valgendajat.

Kuldne kesktee

Nüüd aga ka mõned sõnad antibakteriaalsete vahendite kaitseks. Mõistlikkuse piirides kasutamise vastu ei saa ühtegi halba sõna öelda. Näiteks köögis, tuleks kõik kohad, kus võivad paljuneda mikroorganismid, pesta kuuma vee ja seebiga, seejärel aga desinfitseerida. Eriti pinnad, millel on töödeldud toorest liha, kala või mune. Aeg-ajalt on mõistlik pulbreid ja pastasid vahetada, sest bakterid kohanevad väga kiiresti ja muutuvad muidu nende vastu resistentseteks.

Õel mikroob ratsutab mööda keha

Ka kosmeetilised vahendid sisaldavad antibakteriaalseid komponente. Enam tuntud on efektiivne ja kahjutuks peetud triklosaan. Nii Safequard, kui Laboratoires Garnier Synergie Pure ning paljud teisedki vahendid sisaldavad triklosaani. Kuid pidage meeles kõik nad sobivad vaid lühiajaliseks võitluseks naha ärrituse ja kerge vistrikulise lööbega.

Paljud loodavad, et antibakteriaalsed kosmeetikavahendid suudavad likvideerida kõik kosmeetilised vead. See on küll täiesti vale seisukoht! Näiteks, vistrikud võivad tekkida hormonaalsete muutuste, balansseerimata toidu, soolte haigestumise ning teiste "sisemiste" põhjuste tagajärjel. Selliseid vigu seebitüki abil päästa ? Come on. Mõistlik on minna kosmetoloogi, dermatoloogi või terapeudi juurde ja ihuhädade õiged põhjused kindlaks teha.

Antibakteriaalne seep võib kaitsta juhul, kui silitati hulkuvat kassi. Kui on aga satutud epideemiakoldesse, siis peab desinfitseerimine olema äärmiselt põhjalik. Kui teie nahk on aga terve, siis teete talle antibakteriaalseid puhastusvahendeid kasutades lihtsalt liiga. Kuigi tootjad on kätkenud igale poole ka pehmendavaid lisandeid, jääb neisse ikkagi ebakõla. Seesama komponent, mille pärast konkreetset vahendit kasutatakse, ei tee vahet ohtlike bakterite ning looduslike, nahka kaitsvate bakterite vahel. Tema eesmärk on hävitada. Ja ta teeb seda "plats puhtaks" meetodil. Juhul kui olete aga nende kasuks otsutanud, siis kasutage kosmeetilisi antibakteriaalseid vahendeid vaid episoodiliselt. Sellest piisab täiesti.

Kas antibakteriaalne seep on parem kui tavaline seep?

Antibakteriaalse ja tavalise seebi teaduslikud võrdlused annavad vastukäivaid tulemusi. Mõned uuringud näitavad, et üks on parem, teised kinnitavad teise eeliseid ja kolmandad ei tunnista mingit vahet.

Üldkokkuvõttes võib öelda, et antibakteriaalsed seebid on efektiivsemad mõne organismi tekitatud infektsiooni vältimisel (eriti stafülo- ja streptokokkide osas) ja tekitavad kahju hävitades ühtlasi ka meid kahjulike mikroobide poolt kaitsvaid baktereid. Osadel juhtudel (näiteks tsütomegaloviiruse puhul või gangreeni põhjustava Clostridiapuhul) ei ole vahet, kumba seepi kasutada. Need viirused elavad ikka edasi.

Veidike ka triklosaanist

79 % vedel- ja 29 % pulkseepidest sisaldab antibiootilist ainet triklosaani, mis tapab erinevaid pisikuid. Triklosaani on kasutatud seepides ja hambapastades viimased 30 aastat, kuna pesemisvahendite tööstus tahab tõestada, et nad on suutelised tõrjuma infektsiooni.

Ameerika Nakkushaiguste Ühingu 38. aastakoosolekul esitasid teadlased tõendeid selle kohta, et triklosaan muudab bakterid ravimite suhtes resistentseks. Seega aitavad antibakteriaalsed seebid muuta bakterid resistentseks, mis võib kaasa tuua kaasa uute, seni tundmatute mutatsioonide tekke, mis ei allu antibiootikumide ravile.

Aastaid olid eksperdid kindlad, et triklosaan pärsib bakterite funktsioone Sel moel, et nad ei suuda triklosaani toimet elada. Tuftsi ülikooli meditsiinikoolis 1998. aastal tehtud katsed näitavad aga, et näiteks Escherichia coli, peamine toidumürgituse tekitaja, suudab triklosaanist jagu saada ühtainust geeni muutes.

Kokkuvõteks võib vaid öelda, et "7 korda mõtle, alles siis osta". Ja vana tuntud käte pesemine tavalise seebi ja veega aitab puhastada käed mustusest ilma et teil oleks vaja muretseda "superbakterite" pärast.

Vaata ka :