Ajal, mil aga igal tänavanurgal veel apteeki polnud, olid lood pisut keerulisemad ja inimesed pidid haigusi ravides laskma fantaasial lennata. Siinkohal väike valik huvitavamatest nippidest ja vahenditest, millega inimesed end maailma eri paigus aastaid tagasi ravisid. Enne kui edasi loete, oleks paslik öelda, et ärge seda kodus igaks juhuks järele proovige.

Valude vastu

Mis aitaks peavalu vastu? Väga lihtne — võtke nöör, millega keegi on end üles poonud ja mässige see paariks päevaks ümber pea. Suurepärane soovitus, kas pole? Tänapäeval oleks seda soovitust küll üsna keeruline järgida, sest sellise nööri leidmisega võib veidi raskeks minna. Kaubamajas neid vaevalt saada on. Siiski, iroonia on kohatu, tuleb tõdeda, et see nipp võib tõepoolest toimide — nööri eelmine omanik sai ju peavalust lahti üsna kiirelt…

Peavalu vastu oli veel üks nipp, mis on veelgi tõhusam — giljotiin. Kiire ja lihtne lahendus.
Kui teil ei õnnestu köit hankida ja giljotiin tundub liiga äärmusliku meetmena, ei maksa meelt heita, leidub ka lihtsam moodus — kirves. Õnneks ei tule seda endale pähe panna, vaid hoopis voodi alla asetada, sel ajal kui teie magate, “lõikab” kirves valu ära.

Kui te juukseid lõikate, põletage maha langenud kiharad ära, niimoodi ei pea te mitte iialgi peavalu kannatama. Nimelt usuti, et inimesel hakkab pea valutama siis, kui linnud tema mahalõigatud juustesse pesa teevad.

Kui rääkida peavalust, mis on tulnud liigsest alkoholitarbimisest eelmisel õhtul, siis Haitil usuti, et pohmelli tekitavad pohmellivaimud. Nende vältimiseks tuleb alkoholipudeli korki torgata 13 nõela, see hoiab vaimud eemal. Seega, väike voodoo on alati abiks! Kahjuks ei ole teada, kas selline trikk ka Eesti pohmellivaimude vastu aitab.

Kui keegi kannatas kõrvavalu käes, arvati, et pole midagi paremat, kui tilgutada kõrva sisse vees keedetud hane sõnnikut. Jaapanis usuti aga, et kui peale söömist kõht valutab, ei tohi pikali heita, muidu muutub inimene lehmaks.

Kui probleemiks oli luuvalu, tuli võtta õun, lõigata see pooleks, hõõruda pooltega valutavat kohta ning seejärel matta õun maha, nii sügavale kui võimalik. Valu lähevat niimoodi õuna sisse ja ei pääsevat enam maa alt välja. Sama nipp töötavat ka teiste puu- ja juurviljadega.

Meeste probleemid

Keskajal joodi Euroopas seksuaalvõimekuse tõstmiseks sipelgakokteili. Retsept on imelihtne — korjata kokku peotäis musti sipelgaid, kuivatada ära ning lisada valget veini. Kuuldatavasti kasutatakse seda nippi ka tänapäeval, pidavat toimiva kordi paremini kui Viagra. Ei tea, kas sama toimega on ka Lasnamäe paneelmajades elutsevad sipelgad?
Egiptuses aga usuti, et meeste kiilaspäisus on seotud liigse testosterooniga ning ainsaks raviks selle vastu peeti kastreerimist. Impotentsust pidi uskumuse järgi ravima seks neitsiga. No selle mõtlesid küll välja mehed ise!

Luksumine ja külmetushaigused

Luksumisest pidavat lahti saama, kui mõelda rebasele, aga mitte tema sabale. Lisaks soovitati mõelda kümnele kiilaspäisele mehele, ka see pidavat aitama. Miks just kümnele ja miks just kiilaspäisele, ei ole kahjuks (või õnneks) teada. Kui mõtlemine ei mõjunud, pidavat toimima metallraha varvaste vahel hoidmine ja enda kaenlaaluste nuusutamine…

Atroofiline nohu kimbutas inimesi juba ammustest aegadest, ravi sellele aga oli pehmelt öeldes kummaline — kui nohu põdes naine, pidi ta suudlema emase muula ninasõõrmeid, kui nohu kimbutas meest, oli raviks isase muula ninasõõrmete suudlemine. Ka valusa kurgu ravi polnud just eriti meeldiv. Nimelt peeti heaks ravivahendiks koerte väljaheidet. Eriti hästi mõjuvat ekskremendid, mis on päikese käes valgeks kuivanud. Soovitus köha vastu seevastu oli igati lihtne ja loogiline — sööge midagi, mis on halvaks läinud, et tekiks kõhulahtisus. Siis ei ei julge te köhatadagi.

Muud haigused

Kunagi arvati, et kui inimene põeb hepatiiti, tuleb tema kõhule asetada tuvi. Uskumuse järgi tuvi sureb, kuna imeb haiguse enda sisse ning inimene saab seeläbi terveks. Hepatiiti ravivat samamoodi ka konn, ainult et konnaga tuleb sel juhul kõhtu masseerida. Kõhuhädade vastu peeti heaks ravimiks ka eesli sõnnikut — nimelt tuleb see riide sisse panna ja ümber kaela või kõhu mässida.

Muistses Egiptuses kasutati medikamendina muumiapulbrit. Jah, see on pulber, mis on tehtud muumiast. Sellest valmistati jooke, mis pidavat aitama saja erineva haiguse raviks ning mida joodi ka niisama profülaktika mõttes, et alati terve olla ja kaua elada. Ka veri ja loomade kehaosad on ravimitena alati au sees olnud, näiteks raviti Egiptuses pimedaid inimesi nahkhiire verega. Kuna nahkhiired näevad pimedas nii hästi, eeldati, et nende vere silma tilgutamine aitab ka inimestel näha. Lamba silmad aga olevat tore suupiste inimesele, kes kannatavad kõhuhädade käes. Epilepsiale seevastu polevat paremat ravi, kui süüa noorkuu esimesel või teisel päeval ära muula süda. Sama hästi mõjuvat ka konna naha söömine.

Kui inimest vaevasid südame- või ajuhaigused, võeti appi hall merevaik. Kõlab üsna normaalselt ja igavalt? Kes aga ei tea, misasi on hall merevaik — see on vahajas ollus, mida saadakse vaalade seedeelunditest. Lisaks usuti, et seesama ollus kaitseb inimest ka katku eest — selleks pidi inimene üht tükikest endaga igalpool kaasas kandma.

Võiks ju arvata, et sajanditetaguseid imenippe tänapäeval enam tõsiselt ei võeta, ometi on paljud neist müütidest veel 21. sajandilgi levinud. Kui tõsiselt neid võtma peaks, eks see jäägu juba igaühe enda otsustada.