See kevadel ja suvel inimesi kimbutav haigus mõjutab sageli just noori! Jagame näpunäiteid, kuidas tüütavaks muutunud sümptomeid leevendada


See kevadel ja suvel inimesi kimbutav haigus mõjutab sageli just noori! Jagame näpunäiteid, kuidas tüütavaks muutunud sümptomeid leevendada
Foto: Markus Spiske/Unsplash

KODUTOHTER: Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega. Allergia sümptomite vältimise ja ravimise kohta jagab näpunäiteid Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Õietolmuallergikuid on Eestis ligikaudu 150 000 ehk 10 protsenti Eesti elanikkonnast. Allergia avaldub sagedamini silmade, nina ja bronhide reaktsioonina õietolmule, mida nimetatakse pollinoosiks ehk heinapalavikuks. See võib alata igas vanuses, kuid sagedamini on see just noorte haigus.

Nina on vesine

“Heinapalaviku sümptomiteks on suur ninavesisus, -sügelus ja -kinnisus, sealhulgas aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu. Lisaks pisaravool, silmade punetus ja sügelemine,” räägib proviisor Mariana Džaniašvili. Ta lisab, et astmale on iseloomulik raske vilistav hingamine ja köha ning mõnikord võib katmata kehaosadele tekkida punetav ja sügelev lööve.

Heinapalaviku peamised põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus, maikuus hakkab õitsema kask ning sama kuu lõpus lisandub allergia põhjustajate hulka ka tamme ja võilille õietolm. Proviisori sõnul on heinapalavikku haigestumise risk suurem neil, kellel endal või mõnel pereliikmel esineb teisi allergilisi haigusi.

Seotud lood:

Kuigi kõige levinumaks allergeeniks on just õietolm, võivad allergilisi reaktsioone põhjustada ka hallituse spoorid, tolm, õhus levivad saasteained ja tolmulestad, lemmikloomade karvad, prussakad, keskkonnakemikaalid, puhastusvahendid, isiklikud hügieenitooted ja toiduained.

Kuidas tuvastada allergiat?

Õietolmuallergia võib esialgu tunduda ka tavalise vesise nohuna, mistõttu arvatakse sageli, et tegu on vaid külmetusega. Proviisori sõnul tuleks haiguse tegelik põhjus võimalikult vara kindlaks teha ja alustada raviga. “Allergiad ise üle ei lähe, pigem süvenevad aastatega. Sageli tekib allergikul lapsepõlves nahalööve, hiljem lisandub sellele allergiline nohu ning lõpuks võib tulla ka astma.”

Lihtsaim viis allergia olemasolu väljaselgitamiseks on teha allergiatest, kusjuures erinevaid kiirteste leiab ka apteekidest. “Allergiatestide tegemisel kasutatakse uut patenteeritud tehnoloogiat, mille abil suudetakse allergia vallandumine tuvastada vaid ühe tilga sõrmeotsavere põhjal,” selgitab proviisor ja lisab, et testi võib teha igal ajal, olenemata söögikordadest, hooajast ja toitumisest. “Allergiatest annab poole tunni jooksul täpse ja usaldusväärse vastuse isegi siis, kui testi tegemise päeval allergia sümptomeid ei esine.”

Loe edasi Kodutohtri maikuu numbrist või portaalist kodus.ee

Kodutohtri maikuu teemad
* Kas olen hulluks minemas?
* Abielu ükskõiksuse soost välja
* Toidulisandid: miks ja millal?
* Kui antibiootikum ei toimi
* Kevadine allergiahooaeg
* Menopausivaevused kontrolli alla
* Uni silma rohuga või rohuta?
* Jagame toitu kõhubakteritele
* Kuidas kasutada kontaktläätsi
* Kas keskkond võidab geenid?
* Suhkru nõiaringist välja!