Inimesed ajavad tihti segamini igapäevased peavalud migreeniga. Migreen on aga tõsisem haigus, mille sümptomid on peale peavalu ka iiveldamine, oksendamine, peapööritus ning nägemishäired, mis võivad kesta kuni 72 tundi. See pole veel kõik, lisaks nendele sümptomitele on enamik inimesi migreeni ajal ülitundlikud valgusele, puudutustele ja erinevatele helidele, mistõttu on igapäevane elu väga häiritud.

Inimesed, kellel on migreen olnud, teavad kui raske on sellest lahti saada, kui see juba alanud on. Tavaliselt võetakse selle vastu peavalutablette, kuid isegi kui need migreeni algusaegadel aitasid, siis pikaaegse kasutamise peale mõju tavaliselt kaob.

Mida siis teha tuleks?

Ole teadlik oma migreeni ajenditest

Arstide sõnul on inimestel, kellel on migreen, tundlikum närvisüsteem, mida mõjutavad ja häirivad paljud tegurid. Eriti suuri mõjutusi närvisüsteemis põhjustavad alkoholi tarbimine, magamatus, söögikordade vahelejätmine, suitsetamine ja stress. Need tegurid põhjustavad ajus muutusi, misõttu laienevad veresooned ja tekib põletik. Põletik on väljakannatamatu valu põhjuseks. Igapäevaselt tasuks teha märkmeid oma toidu, stressi ja magamise kohta. Siis on migreenipäeval näha, mis toimus eelneval päeval ning võib-olla hakkad märkama korduvaid tegureid, mis võivad olla migreeni ajendiks.

Proovi säilitada tervislik eluviis

Enamikel inimestel on raske järgida piinliku täpsusega oma igapäevaseid toitumis- ja magamisharjumusi. Kuid neil, kes põevad rasket migreeni, tasuks proovida seda siiski teha, sest see võib aidata kaasa valu leevendamisele või migreeni ärajäämisele. Samuti tasuks üle vaadata kofeiini tarbimine, sest ka see tekitab kehas muutusi, mis võivad viia valuni. Kui oled harjunud igapäevaselt palju kofeiini sisaldavaid jooke tarbima, tasuks koguseid vaikselt vähendada, mitte kohe täiesti ära jätta.

Tegele oma stressitasemega

Ka need inimesed, kes väidavad, et neil pole elus stressi, kuid põevad raskekujulist migreeni, peaksid kriitilise pilguga üle vaatama olukorrad, mis võivad stressi tekitada. Stress ei pea alati olema negatiivse situatsiooni tulemus, tihti tekib inimestel ärevus headest olukordadest, ning ka see võib viia migreenini. Stressi vähendamiseks on head regulaarsed jalutuskäigud, sügav sisse-välja hingamine, ja mediteerimine. Kui perega ei ole head suhted, on nüüd õige aeg need korda ajada, sest kui isegi ei mõtle tihedalt halbade suhete peale, on need meie alateadvuses alati olemas.

Tee regulaarselt trenni

Regulaarne trennitegemine aitab kaasa söömisharjumuste normaliseerimisele ja paremale unele öösiti. Korralik toitumine ja hea uni muudab pikapeale migreenihood nõrgemaks, või siis paljudel juhtudel jäävad need olemata. Samuti vabastavad hea uni ja normaalne toitumine endorfiine, mis on naturaalsed valuvaigistid. Trenn aitab muidugi kaasa ka heale füüsilisele vormile.

Räägi oma arstiga teistsugustest ravivõimalustest

Ehkki head harjumused ja elustiili muutused aitavad kaasa migreenihoogude nõrgemaks muutmisele, teavad väga raske migreeniga inimesed, et sellest alati ei piisa. Kui oled ise juba kõike proovinud, aga miski ei tundu aitavat, tasub ikkagi arstiga konsulteerida. Arst võib soovitada ravimite vahetamist, aga kasuks võivad tulla ka alternatiivsed ravimismeetodid, näiteks akupunktuur ja toidulisandid. Kõige olulisem on leida enda jaoks sobiv viis.

Allikas: Sheknows