Soolatüükal pole soolaga asja
Soolatüükad pole soolaga kuidagi seotud, nimi on tingitud vaid sellest, et nende juured on tüüka välimusega ning neile vajutades on soolaselt valus. Medicumi tervisekeskuse naha- ja suguhaiguste arst Mati Majass ei tea, et üheski teises keeles peale eesti oleks sel haigusel soolaga seotud nimi.
Soolatüükad on viiruste tekitatud nakkuslik nahahaigus. On teada üle 300 viiruse, mis tekitavad nahal erinevaid kasvajalisi moodustisi, üks neist kolmesajast tekitab soolatüükaid.
„Kuuldes juttu kasvajalistest moodustistest, mõtleb inimene hirmuga kohe vähi võimalusele,” nendib Majass. „Seda, mis toimub maos, ei näe keegi, aga iga nahal nähtaval olev moodustis võib põhjustada kahtlusi: äkki on midagi pahaloomulist?” Dr Majassi juurde satub iga päev mõni vähikartja, aga õnneks on hirm enamasti asjatu. Vaid suguelundeil ja kubeme piirkonnas paiknevad soolatüükad võivad teatud harvadel juhtudel muutuda pahaloomuliseks.
Suguelunditele tekkiva soolatüüka põhjustaja on papilloomviirus, millel on palju genotüüpe, osa neist annab tüükale healoomulise, osa halvaloomulise kulu. Kui viiruse genotüüp viitab halvaloomulisusele, võetakse tüükad erikohtlemisele ning patsient jääb ka pärast tüükast lahtisaamist arsti järelkontrolli alla, muudel juhtudel võib tüüka pärast väljaravimist unustada. „Tavalise tallaaluse või noorukieas tekkinud soolatüüka pärast ei pea muretsema, need ei muutu pahaloomuliseks,” kinnitab Majass.
Nii talla all kui ka pealael
Tüükaid saab liigitada kliinilise pildi järgi tallaalusteks, peopesadel paiknevaiks, teismeliseeas esinevaiks ning suguelundeil ja kubemepiirkonnas asetsevaiks. Tegelikult võivad need ennast asutada kõikvõimalikele teistelegi kehapiirkondadele: pähe, näkku, käeselgadele — kuhu tahes. Majass on näinud neid moodustisi ka küüne all, ninasõõrmes ja kõrvalestal. Alati on need vajutamisel valusad. Katsu siis tööriistu käes hoida, kui tüügas peopesas, või kiirelt kõndida, kui talla alt lööb soolast valu välja!
Soolatüükalise käega on parem kallim paitamata jätta ja ennastki mitte sügada. Inimene võib iseennastki nakatada: kratsib soolatüükalise käega pead, tekitab kratsides haava ja toimetabki nii oma käega viiruse kohale. Soolatüüka nakkuse saamiseks peab nahas haav olema, läbi terve naha see viirus ei tungi.
Noorukieas tekkivad soolatüükad on pealt lamedad, talla all ja peopesadel on need enam-vähem sarnase väljanägemisega: kuppeljad, terava tipuga, nendele vajutamine on erakordselt valulik. Sageli paikneb mitu tüügast koos. Üks suurem soolatüügas võib olla kuni poolesentimeetrise läbimõõduga. Muidu pruunikas-hallikal moodustisel näha olevad mustad täpikesed on soolatüügaste juured. Mitmejuureline tüügas võib välja näha nagu pisike põõsas.
Suguelunditel olevad soolatüükad sarnanevad välimuselt lillkapsaga, aga need võivad olla ka lamedad, mitte eriti silmatorkavad. Günekoloogi juures käijaid kontrollitakse alati ka papilloomviiruse suhtes. Meestel on soolatüükad suguelundeil või kubeme piirkonnas palja silmaga nähtavad, meenutades väikesi lillkapsa peakesi, neid tuleb eriti tähelepanelikult jälgida, sest just nende hulgas võib olla nii hea- kui ka halvaloomulisi, teab Majass.
Immuunsüsteemi roll
Peiteaeg nakatumisest avaldumiseni võib olla kuni aasta. Kui mingid asjaolud nõrgestavad immuunsüsteemi, pääsevad viirused võidule ja hakkavad haigust tekitama. Nõrgema immuunsüsteemiga organism võtab igasuguseid viirusi ka kergemini külge. „Kõik me ju ei nakatu, kuigi viiruseid liigub ringi igal pool,” tõdeb doktor. „Nakatumine oleneb immuunsüsteemi tugevusest ning soolatüügaste puhul on eelduseks ka nahakahjustus.”
Soolatüüka võib saada olenemata vanusest ja soost. Muud vahet meeste ja naiste nakatumise sageduses pole kui ainult ehk see, et keskmiselt langeb meestel vastupanuvõime kergemini, ütleb Majass. Pärilikku eelsoodumust soolatüügastesse haigestumiseks ei ole. Küll võib olla pärilikke momente selles, kuivõrd vastuvõtlik on muutustele kellegi immuunsüsteem.
Kui pole tegemist just selle soolatüüka liigiga, mis paikneb suguelundeil ja olenevalt tekitajaviiruse genotüübist võib muutuda pahaloomuliseks, siis ülejäänud soolatüükad on inimorganismile kahjutud, põhjustades vaid valu, ja ega need ole ilusad ka.
Kui soolatüükad külastavad kedagi väga sageli, on see vihje, et immuunsüsteem on nõrk. Siis peaks püüdma teha kõik oma immuunsuse tugevdamiseks ja vananedes laskma ennast rohkem ka vähi seisukohast uurida. Kui lapsel on palju soolatüükaid, võiks lapsevanem püüda lapse immuunsüsteemi turgutada ja hoolitseda selle eest, et laps teeks sporti, toituks tervislikult, ei külmetaks ega kannataks ülemäärase stressi all.
Soolatüükaid ravitakse külmutamisega, vedela lämmastikuga, elektrokoagulaatoriga. Mõnel inimesel aitab ühest seansist, üle 10 protseduuri ei vaja tavaliselt keegi. Mõnel juhul piisab vaid apteegi käsimüügis saadaolevast vereurmarohutinktuurist või põrgukivilahusest.
Soolatüüka viirus võib pesitseda nii kuivas kui ka märjas keskkonnas, tema vältimiseks on mõistlik mitte panna jalga võõraid jalatseid, parem olge külas sukkade väel. „Kergem on oma sokke pesta kui pärast jalgu ravida,” teab doktor. „Ja ärge käige paljajalu ega tekitage endale vigastusi.” Kui olete olnud paljajalu rannas, saunas, spordisaalis, duširuumis, piserdage jalatsitesse ja jalgadele naha desinfektoreid, mida müüakse apteegis. Need peaks tapma nii bakterid, seened kui ka viirused, mis on nahale sattunud.
