Spetsialist paneb südamele: nii nagu täiskasvanul on haigena tööl ebameeldiv, on ka lapsel koolis


Spetsialist paneb südamele: nii nagu täiskasvanul on haigena tööl ebameeldiv, on ka lapsel koolis
BENU Apteegi proviisor Margot LehariErakogu

Jahe ja vihmane suvi pole andnud paljudele eestlastele piisavalt võimalust akusid laadida ja organismi vajalike vitamiinide ja mineraalidega turgutada. Varsti on viiruste vohamise aeg käes ning tark on haigusi ennetada, selle asemel, et ennast või lapsi üle nädala ravida. Nõuandeid ja näpunäiteid jagab BENU Apteegi proviisor Margot Lehari.

Anna kehale koormust ja vitamiine

Kõik me teame, et liikumine on tähtis, aga vähesed meist treenivad end regulaarselt. Nii lapsed kui täiskasvanud peaksid leidma iga päev pool tundi, et kõndida, sörkida, rattaga sõita või ujuda. Igaüks saab valida endale sobiva viisi ja eesmärgiks ei pea võtma tempokat trenni.

Lisaks liikumisele on oluline toita organismi õigete ainetega. Kui toidulaud on rikkalik, sellelt leiab piisavalt köögivilju, liha, kala, piima ja teravilju, siis ei pruugi tekkida tarvidust vitamiine ja mineraale purgist juurde võtta. Paraku on lapsed sageli toidu suhtes valivad ning täiskasvanud otsustanud kas allergia või kaalulangetamise soovi tõttu mitmest olulisest toidugrupist loobuda. Sellisel juhul on oluline organismi puudujääke korvata, apteekriga nõu pidada ja sobivad alternatiivid välja valida.

Nii lapsed kui täiskasvanud peaksid Eesti kliimas sööma sügisest kevadeni d-vitamiini. See on ainus vitamiin, mida võib tarbida aastaringselt ja pause pidamata. Sügisese väsimuse ja stressi vastu saab abi c-vitamiinist ja b-grupi vitamiinidest, mis koos magneesiumiga mõjuvad ka närvisüsteemile rahustavalt. Vitamiine valides võikski eelistada tooteid, mis sisaldavad ka mineraale, rasvhappeid või immuunsüsteemi tugevdavaid aineid.

Seotud lood:

Turguta organismi immuunsüsteemi

Lisaks vitamiinidele tasub koduses pereapteegis hoida immuunsust tugevdavaid preparaate. Neid on apteegis saadaval erinevaid, igaüks peab leidma oma perele sobivaimad. Kui ollakse tihti haige ja küüntele tekivad valged laigud, siis tuleks hakata tarvitama tsinki koos c-vitamiiniga. Tsink kaitseb ülemisi hingamisteid.

Tõhusaks viiruste ennetajaks on ternespiimast eraldatud aktiivsed ained, mida on lastele mõeldult saadaval ka imemistablettidena. Ternespiim kaitseb organismi nii hingamisteede viiruste kui kõhutõbede eest. Organismi tugevdav vahend hakkab toimima juba suu limaskestas, hävitab sinna tunginud viirused ning peatab nende edasise paljunemise. Ennetamiseks piisab ühest kapslist päevas, haiguse ajal tuleb annust suurendada. Lisaks suuõõnele tuleb hoolitseda ka soolestiku eest, et sealgi elaks ja paljuneks piisavalt piimhappebaktereid.

Immuunsüsteemi tugevdab ka punane päevakübar, mida on saada nii siirupi kui tablettide kujul. Punast päevakübarat võetakse kuuridena, organism muutub tugevamaks juba mõnenädalase tarvitamise järel. Punast päevakübarat võib võtta ka haiguse ajal, et tervenemisprotsessi kiirendada.

Üldtugevdavad looduslikud preparaadid on veel greipfruudi seemnete ekstrakt ja astelpaju. Mõlemad on tõhusad ka väsimuse ja kurnatuse puhul. Apteegist leiab astelpaju siirupina ja mahlana, greipfruudiseemneid ekstraktina, mida tuleks lahjendada tsitruselise mahlas.

Aastasadu on söödud viiruste ennetamiseks ka küüslauku ja mett. Küüslauk on ravimtaim, mida võiks tarvitada regulaarselt, sest ühekordne annus ei aita. Kui ebameeldiv lõhn hirmutab, siis apteegist leiab ka lõhnatuid küüslaugupreparaate. Mesi võiks olla samuti iga pere köögilaual nii igapäevaselt kui ka viiruste levimise ajal. Lisaks haigusi ennetavale toimele on mesi tõhus ka kurguvalu leevendajana.

Vaktsineeri gripi vastu

Vaktsineerimise üle on palju diskuteeritud ning otsuse selle kohta langetab igaüks ise. Kindlasti on gripi vastu vaktsineerimine soovitatav nendel ametikohtadel töötavatele inimestele, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude erinevate inimeste ja haigustega — meditsiinitöötajatele, õpetajatele, aga ka kassapidajatele ja bussijuhtidele. Tavaliselt saab terve täiskasvanu gripiviirusest jagu. Riskirühma kuuluvad ehk vaktsineerima peaksid üle 65aastased, krooniliste haiguste põdejad, aga ka rasedad ja väikelapsed. Soovitatav on vaktsineerida lapsi, kes võtavad haigusi kergesti külge ning kelle haiguse kulg on tavaliselt pikk ja raske. Kuigi vaktsineerimine ei hoia ära tavalisi külmetusi, siis peab arvestama, et gripp on väga tõsine haigus, mida on tark ennetada. Mõnikord kardetakse, et pärast vaktsineerimist on organism vastuvõtlikum teistele viirushaigustele, kuid uuringud pole seda arvamust kinnitanud.

Kui organism on saanud viiruse ning haigus on juba käes, tuleb anda endale aega sellest paraneda. Eriti oluline on seda jälgida laste ja eakate inimeste puhul, liiga varakult kooli või tööle minek võib põhjustada tüsistusi ja siis tuleb hoopis pikemaks ajaks koju jääda. Samas ei ole ühtegi sellist reeglit, et külmetuse ravi kestaks kolm, viis või seitse päeva — iga organism on erinev ja haigus, mille üks suudab seljatada paari päevaga, võib teisel kesta kaks nädalat. Oluline on jälgida enesetunnet ja vältida tööle, kooli ja lasteaeda minekut palavikuga ning ägeda köha ja nohuga. Kui laps ei aevasta ega köhi ja eritis püsib ninas ega valgu välja või pühitakse nina pabersalvrättidega ära, siis teised lapsed ei nakatu. Laste puhul tasub mõelda, et kui endal on haigena halb tööl olla, siis on samamoodi halb äsja haigestunud lapsel.

Palju on räägitud, et seadusandlus soosib haigena töölkäimist ja teiste nakatamist. Kui haiguslehele jääda pole võimalik, siis võiks proovida tööandajaga kokku leppida ja teha kas kodus tööd või vahetada tööpäevad mõne kolleegiga nii, et haigena tööle ei peaks minema. Kõige olulisem on vältida töökollektiivi minekut esimestel haiguse päevadel, mil ollakse teistele nakkusohtlik. Enamik tööandjaid hoolivad oma töötajate tervisest ning leiavad lahenduse, mis ei soosi teiste töötajate ja klientide nakatamist.