Tähelepanu all on HEPATIIT
Hepatiit on maksa põletikuline haigus, mida põhjustavad:
1. infektsioonid
1.1. viirused
Hepatotroopsed viirused on meile tuntud tähestikulise märgistusega A-st G-ni. Nende peamise kahjustuse organ ongi maks. Erinevad hepatotroopsed viirused põhjustavad erineva raskuse, kulu ja kontrollmehanismiga hepatiidi. Teised viirused kahjustavad maksa nn. muu hulgas ja ka vähemal määral.
1.2. bakterid - iga raske haigus võib anda maksa kahjustuse.
1.3.spiroheedid
2. toksilised ained
2.1. alkohol
2.2. ravimid
Ravimit määrav arst peab alati patsienti hoiatama rohu kõrvaltoimete eest, kuid ka endal tuleks hoolikalt karbis kaasas olev instruktsioon läbi lugeda. Ravimeid mis võivad mingil määral maksa kahjustada on sadu. Oluline on nende rohtude vältimine eelnevalt teadaoleva maksakahjustuse korral.
Mis on A hepatiit?
A hepatiiti põhjustab hepatiit A viirus (HAV), mis kandub inimeselt inimesele otsese kontakti või saastunud vee ja toidu vahendusel. Eriti ohtlik on pikaajaline kontakt koolis, suvelaagris või sõjaväes haiguspuhangute ajal.
Viirust võib leida roojas ja veres 2 nädalat enne ja 8 päeva peale kollasuse teket. HAV säilitab nakkavuse +25 C juures 3 kuu jooksul, seetõttu tuleb eriti reisimisel sooja kliimaga aladele hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu-ja juurviljade ja mereandide tarbimisest.
A hepatiit ongi enam levinud soojadel maadel. Sagedamini põetakse vanuses 15-29 aastat, enamik põdejatest on mehed. Peiteperiood kestab 15-50 päevani.
Nähud:
Nähtav kollasus nahal ja limaskestadel tekib üle 15 aastastest põdejatest 40-70%, alla 4 aastastel on kollasuse teke üldse haruldane. Enne kollasuse teket või ilma kollasuseta põdejatel esinevateks haigusavaldusteks on isutus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, peavalu ja/või vastikus tubakasuitsu vastu. Enne nähtava kollasuse teket muutub uriin tumedaks ja roe heledaks, sest maksarakkude kahjustuse tõttu on häiritud sapphapete eritumine.
Kollasus ehk ikterus tekib ja intensiivistub 1 nädala jooksul ning 85% kaob 2 nädalaga. Esimesena ilmub kollane jume silmavalgetele ja viimasena ta sealt ka kaob. 16% võib tekkida 4-15 nädalat hiljem uus kollasus immuunsüsteemi reaktsiooni tõttu. A hepatiidi kulg on 60% juhtudest kerge. Haiglaravi vajavad rasked juhud väga väljendunud ikteruse, valude, nõrkuse või teadvuse häiretega.
Ravi:
A hepatiiti loetakse iseparanevaks. Ravi on sümptomaatiline, s.t. et valude esinemisel kasutatakse valuvaigisteid, palaviku korral palavikualandajaid jne. Kui varem hoiti hepatiidi ( s.h. HAV) põdejaid kuude kaupa säästval dieedil ning piirati igasugust füüsilist koormust, siis tänapäeval ei peeta nii rangeid piiranguid enam vajalikuks.
Haiguse ägedas perioodis tuleks hoiduda rasvase ja praetud toidu söömisest ning alkohoolste jookide tarbimisest. Kui maksa funktsiooninäitajad paranevad, siis pole ka dieeti ega voodireziimi enam vaja. Haige peaks olema nakkushaiguste -või perearsti jälgimisel paranemiseni.
A hepatiit ei lähe krooniliseks. Immuunsus on eluaegne.
A hepatiidi profülaktikaks on kasutusel vaktsiin. Elukutsega seotult peaks olema vaktsineeritud meditsiinitöötajad, päästeameti töötajad, sõjaväelased, hooldekodude personal ja reoveega töötajad. Reisimisel A hepatiidi laialdase leviku aladele tuleks ennast samuti vaktsineerida lasta.
NB!! Ära unusta pesta käsi!
Mis on E hepatiit?
E hepatiiti põhjustab E hepatiidi viirus (HEV).
E hepatiit on oma olemuselt sarnane A hepatiidile, sest ta kandub üle samal viisil kui HAV. Temasse haigestumine on kõrge arengumaades.
Enamus põdejatest on 15-40 aastased mehed, kuid ohtlik on ta just rasedatele, sest nende hulgas on kõrge (20-25%) suremus verejooksude tõttu.
Peiteperiood kestab 15-65 päeva.
Nähud:
Haiged kaebavad palaviku, kõhuvalu, isutuse ja oksendamise üle. Kollasust esineb rohkem meestel, alla 15 aastased ja naised põevad sagedamini kollasuseta.
6 nädala jooksul haigus taandub.
Krooniliseks ei lähe ka E hepatiit.
Vaktsiini E hepatiidi vastu kasutsel ei ole.
Hügieeninõuded on samad kui A hepatiidil.
NB!!Ära unusta pesta käsi!
