Peavooluteadus on taas toonud kinnitust sellele, et kivinenud arusaamad piima kasulikkusest on oma aja ära elanud. Uppsala ülikooli teadlaste läbiviidud laiahaardelises uuringus leitakse, et piimajoomine suurendab suremuse määra ning teeb inimeste luud hoopis hapramaks, mitte vastupidi.

Uuringus, mis avaldati hiljuti teadusajakirjas British Medical Journal, analüüsiti Rootsi elanikkonna hulgas üle 61 000 39–74-aastase naise ning enam kui 45 000 45–79-aastase mehe toitumisharjumusi. Keskmiselt 20 aastat hiljem naiste puhul ja 11 aastat hiljem meeste puhul analüüsiti suremust ning luumurdude esinemist ja võrreldi seda piima tarbimise harjumustega. Tulemused kinnitasid, et rohke piimatarbimine on seotud kõrgema suremusega ja naiste puhul suurendab ka luumurdude esinemist.

Tegemist ei ole ainsa omalaadse uuringuga. Piima kasulikkuse seavad kahtluse alla paljud teadlased. Harvardi ülikooli teadlane, pediaater David Ludwig rõhutab, et riikides, kus ei tarbita olulisel määral piima, on sageli luumurdude esinemissagedus madalam. Juba 1997. aastal avaldatud uuring ajakirjas American Journal of Public Health näitas, et piimatoodete tarbimine võib luumurdude riski suurendada kuni 50%. Ning 2005. aastal avaldatud uurigu põhjal võib pidev piimatoodete tarbimine suurendada meestel eesnäärmevähki haigestumise riski. Mitmed uuringud on näidanud, et ainult kaltsiumist (toidulisandi kujul) luumurdude ennetamiseks ei piisa. Pigem on luid tugevdava toimega piisav hulk D-vitamiini.

Piim on imikute toit, kui see on liigiomane

65–75% kogu inimkonnast ei suuda peale lapseeast väljakasvamist piimasuhkrut ehk laktoosi täielikult seedida. Osas riikides on laktoositalumatud peagu 90% täiskasvanutest. Laktoosi lagundab soolestikus ensüüm laktaas, mida toodetakse peensooles spetsiaalsetes rakkudes. Kuna selle ainus funktsioon on piimasuhkru lõhustamine, siis väheneb nende rakkude arv pärast rinnapiimast võõrutamist olulisel määral. Inimese soolestik toodab ensüümi eelkõige inimese rinnapiima lõhustamiseks — lehmapiima valgud ja suhkrud on teistsuguse koostise ja suurusega. Laktaasi tootvate rakkude püsimajäämine inimeste puhul on välja arenenud kohastumismehhanismina tänu sellele, et piima tarbitakse ka peale lapseea lõppu. Meie dieet on muutunud ning selle tulemusena on ka mõned meie geenid muutunud. Kuid see ei ole lihtne protsess, mille tõttu nii suurel osal inimestel on laktoositalumatus.

Probleeme piima seedimisega saab vältida, kui iga liik tarbib vaid liigiomast piima ja teeb seda vaid beebieas. Kõik teised liigid ei joo peale võõrutamist enam piima terve ülejäänud elu vältel. Kui sulle teeb muret, et kustkohast peaksid sel juhul piisavalt kaltsiumi saama, siis on palju kaltsiumiallikaid, mis on mitmes mõttes tervislikumad kui piim.

Allikas: Telegram