Tehispäikest võta ikka mõõdukalt

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juhib tähelepanu sellele, et solaariumi kasutamine võib suurendada vähi riski ja et alla 18aastastel pole tehispäikese võtmine soovitatav. Kuigi teame, et päikesekiirgus on väikestes kogustes kasulik ja aitab organismil toota vitamiini D, on ka teada fakt, et noortel, kes UV-kiirtest põletuse saanud, on hilisemas elus suurem risk nahavähi tekkele. Hiljutised uuringud kinnitavad otsest seost solaariumide ja vähi vahel.

WHO soovitus on ajendatud faktist, et paljud arenenud maade noored, eriti naised, valmistuvad suviseks päevitushooajaks just solaariumides. Laialt on levinud valearvamus, et enne lõunamaale puhkama minekut tuleks end solaariumis “ette valmistada”. Tegelikult pakub solaariumipäevitus päikese UV-kiirguse või päikesepõletuse eest väga vähe kaitset, samasugust kaitset pakub kreem kaitsefaktoriga 2-3.

WHO andmeil on igal aastal hinnanguliselt 2-3 miljonit nahavähi ja neist 132 000 melanoomi juhtumit, viimastest 66 000 lõpeb surmaga. Need arvud näitavad tõusutendentsi: Norras ja Rootsis on viimase 45 aasta jooksul nahavähi juhtumite arv neljakordistunud, USAs viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. Solaariumide sagedasem kasutamine ja soov omada päevitunud jumet arvatakse olevat nahavähi juhtumite kiire tõusu peamisi põhjuseid. Seda kinnitavad ka Norras ja Rootsis tehtud uurimused. Pealegi võib UV kiirgus põhjustada silmakahjustusi (kae, tiibkile ja põletik) ja soodustab naha kiiremat vananemist, tugev UVkiirgus nõrgestab ka immuunsüsteemi ja suurendab seega riski viirushaigustele.

Melanoomi esinemissagedus erineb maailma eri paigus 150-kordselt. Kõige rohkem juhtumeid esineb heleda nahavärviga rahvuste juures (üle 90%), kus päevitamise kultus on rohkem juurdunud: Austraalias, Uus-Meremaal, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas. Üks vähijuhtum kolmest on kogu maailmas seotud nahaga, USA-s on see suhe 1:2 (seal on aastas 1,1 miljonit nahavähi juhtumit). Eestis avastatakse 150 melanoomijuhtumit aastas.

Mõned solaariumid annavad välja ultraviolettkiirgust, mis on keskpäevasest päikesest mitu korda tugevam. Vaid üksikutes maades on solaariumide kasutamist tõhusalt reguleeritud. Näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Rootsis piirab seadus UVB maksimumannuse kasutamist (UVB on UV-kiirguse kõige ohtlikum osa). Prantsusmaal peab UV-kiirgust eritavad aparaadid tervishoiuametis registreerima ja alla 18-aastased ei tohi neid kasutada. Alla 18-aastastel on solaariumi kasutamine keelatud ka USA California osariigis. WHO ärgitab teisigi riike välja töötama seadusi, mis solaariumide kasutamist paremini kontrolliks.

UV-kiirgust eritava aparatuuriga peaksid WHO hinnangul töötama vaid väljaõppinud meditsiinilise haridusega spetsialistid, seda võib kasutada vaid harvadel ja spetsiifilistel juhtudel (dermatiit, psoriaas).

“Meie sõnum on selge: vältige liigset UV-kiirgust ja kui just peate päikese käes viibima, siis kaitske oma nahka. Pahaloomulised kasvajad jm vähi liigid on ettevaatamatu käitumise tagajärg,” märgib dr Kerstin Leitner, WHO peadirektori asetäitja.