Tippkirurg Rein Adamson selgitab, millises suunas liigub kaalukirurgia ja millal on operatsioon hädavajalik

 (1)
Tippkirurg Rein Adamson selgitab, millises suunas liigub kaalukirurgia ja millal on operatsioon hädavajalik
Bariaatriakirurg Rein AdamsonFoto: erakogu

Eesti ühe kogenuma bariaatriakirurgi dr. Rein Adamsoni sõnul on kolm gruppi inimesi, kelle informeerimisele tuleks üha enam rõhku pöörata. Need on noorukid, eakad ja naised, kes plaanivad rasestuda.

Eesti on tipus

Dr. Adamson tegi oma esimese maovähendusoperatsiooni 14 aastat tagasi. Tema sõnul on Eesti praegu selles valdkonnas võrreldav maailmatasemega. „Eesti on tipus, seda võib kindlalt väita. Meie operatsioonimeetodid ja muu lähenemine on sama nagu mujal maailmas ning tulemused maailmatasemel,“ kinnitab tippkirurg, kes teeb aastas üle saja kaalukirurgilise operatsiooni nii suurtes haiglates kui ühes hinnatumas erakliinikus The Health Clinic.

Operatsioonimeetodid täienevad pidevalt. Enamus operatsioone on laparoskoopilised, lahtisi operatsioone esineb väga vähe. Uuringuid tehakse taastumise osas pidevalt ja tulemused on meie jaoks olnud head. Midagi päris revolutsioonilist maailmas kaalukirurgia uute suundadena viimasel ajal lisandunud ei ole. Küll aga tuleb dr. Adamsoni sõnul ülekaalulisuse osas teha teavitustööd just noorte, vanemaealiste ja nende naiste seas, kes planeerivad rasedust.

Lapsed ja noored

Seotud lood:

Noorte kaaluprobleemid on täiskasvanutega sarnased ja hakkavad mõnedel juhtudel pihta väga varajases eas 9-10-aastaselt. Juba kooli minnes on päris paljud lapsed ülekaalulised. Suur põhjus on magusates jookides, kiirtoitudes ja väheses liikumises. Koolitoidule eelistatakse puhvetist limpsi, saia ja krõpsu osta. Dr. Adamsoni sõnul tema nii noortele õnneks lõikusi tegema pole pidanud, aga Tartu Ülikooli Kliinikumis on juba tehtud paar operatsiooni ka teismelistele. „Noorukitel kaasnevad kaalutõusuga samasugused haigused nagu täiskasvanutelgi — vererõhu tõus, diabeet jms. Mujal maailmas tehakse teismelistele taolisi operatsioone juba päris palju. Kui rääkida noorukitest, siis neile nii kergekäeliselt selliseid operatsioone ikkagi teha ei tohiks.

Oma hinnangu peavad andma esmalt lastearst, laste endokrinoloog ja psühholoog. Eelnevalt peab püüdma maksimaalselt kaalus alla saada. Lapsel on kasvav organism ja ka luustik tahab oma kasvamise lõpetada 18. eluaastaks. Kergekäeliselt neid operatsioone teha ei tohi, sest operatsiooni järgselt tekib ikkagi toitainete ja vitamiinide puudus,“ selgitab kirurg ja lisab, et laste tervise kontrolli all hoidmine on riigi mure, mistõttu noorukitele taolisi operatsioone erahaiglas teha ei ole õige.

Lastel on arsti sõnul õige toitumisega kaalust alla saamine kergem. Samuti nagu täiskasvanutel, on ülekaalus lastel vaja muuta elustiili ja söömisharjumusi. Väga suur roll on vanematel, kui järjepidevalt nad jälgivad, mida laps sööb ja teeb.

Ohu märgiks, mille korral peaks tulema kontrolli, on kriitilisel piiril olev kehamassiindeks (30-40) ja sellega kaasnev haigus nagu näiteks diabeet või kõrgvererõhutõbi. „Kõigepealt tuleb võtta ühendust lastearstiga ja sealtkaudu sõelutakse välja operatsioonivajadus, nii kergekäeliselt lapsi ja noorukeid ei opereerita. Noor inimene peab selleks olema bioloogiliselt küps,“ ütleb dr. Adamson.

Viimastel aastatel on Euroopas oluliselt laialdasemat kasutust leidnud mini-bypass operatsioon (maost möödajuhtiv operatsioon). „Suund on tänapäeval võetud sellele, et minimaliseerida operatsioonijärgseid komplikatsioone ning teha vajadusel võimalikuks esialgse anatoomia taastamine. Nii on võimalik vanemas eas normaalset anatoomiat tagasi saada, kuna organitele on vähem kahju tehtud,“ selgitab kirurg.

„Varem arvati, et see pole probleem, aga see on ikkagi noorele inimesele radikaalne muutus. Ja kui saavutatud kaalulangus ei ole väga efektiivne, võib ta saada sellest trauma kogu eluks“.

Väga oluline roll on siin ka psühholoogidel. Paksukesed on sageli narrimise objektid ja kui operatsioon ei anna soovitud tulemusi ning nad sellest abi ei saa, siis võib esineda kalduvus depressioonile. „Nad ei pruugi täiskasvanute kombel aru saada, et elustiili tuleb muuta, sest ainult operatsioon ei aita,“ ütleb dr. Rein Adamson.

Mini-bypass on väiksemate komplikatsioonidega ja kergemini tehtav kui bypass ehk klassikaline maost möödajuhtiv operatsioon. Uuringud näitavad, et 50% neist, kes on ülekaalus noorukieas, on ülekaalulised ka keskeas. Selles mõttes tasuks asi varakult kontrolli alla saada. See määrab elukvaliteedi edaspidiseks ja hoiab ära kõik ülekaaluga kaasuvad haigused.

Vanemaealised

Suunad on vanemaealiste bariaatrias samad, ainult et suhtumine on dr. Adamsoni sõnul muutunud. „Kui me bariaatrilise kirurgiaga 10-15 aastat tagasi alustasime, siis oli operatsioonil vanuse ülempiiriks 60 eluaastat. See on viimase kümne aastaga 10 aastat tõusnud! Nüüd ei ole 70-aastane patsient enam haruldus. Ta on motiveeritud ja me julgeme talle seda operatsiooni teha, ei ole midagi liiga hilja. Tal on veel elada küll ja kui ta saab oma elukvaliteeti seeläbi tõsta, siis tasub kaalukirurgia peale mõelda.

Uuringud on näidanud, et võimalikud tüsistused on sarnased nagu noorematel inimestel, erilist vahet ei ole. Riskid sõltuvad ainult sellest, kui kaugele on arenenud teised kaasuvad haigused nagu näiteks diabeet või südamehaigus. Soovituslik on rohkem teha möödajuhtivaid operatsioone mitte niivõrd maovähendamisi, siis on komplikatsioone vähem ja haiglasolek lühem,“ selgitab kirurg ja lisab, et kui mõnede teiste operatsioonide puhul on võimalik neid tulevikus veel korrigeerida, siis vanemaealistele tuleb teha üks ja korralik, sest kordusoperatsioone tehakse umbes kümne aasta tagant.

„Eestis on 70-aastaste osakaal veel väga väike, aga 65-aastasi naisi ja mehi on meil opilaual küll. Pärast kaalukirurgiat on võimalik kauem ja täisväärtuslikumalt elada, see annab aastaid juurde“.

Rasedust planeerivad naised

Naised, kes teevad läbi bariaatrilise operatsiooni (kaalulangetamise operatsiooni), peaksid enne rasestuda üritamist vähemalt 12-18 kuud ootama (ideaalis 2 aastat!). Selle ajaga peaks saavutama piisavalt suure kaalulanguse, kaalu stabiilseks saama ning jõudma tervisliku seisundini, kus ei ole enam probleeme toitainete ja vitamiinide defitsiidiga.

Rasedustüsistuste risk on ülekaalulistel suurem. Naistel, kes jäävad rasedaks pärast kaalukirurgiat, esineb tõenäoliselt vähem probleeme kui suure ülekaaluga naistel. Uuringud on näidanud, et 79,2% kaalukirurgilisel operatsioonil käinud naistest ei esinenud raseduse ajal probleeme. Seega võib öelda, et bariaatrilisele operatsioonile järgnev rasedus on ohutum ja vähesemate komplikatsioonidega kui suure ülekaaluga naistel.

Kaalukirurgia on tõusev trend ja operatsioonile satub üha rohkem fertiilses eas naisi. „Siiski tuleb arvestada riskidega ning patsiendid peavad olema korralikult informeeritud. Kirurgi eelnev konsultatsioon on hädavajalik“, rõhutab dr. Rein Adamson

Inglite aeg