Toidulisand — eluliselt vajalik?
Huvitav küsimus. Toidulisandeid võiks ju tarvitada, aga kas nüüd just peaks. Ja milliseid, neid ju sadu nimetusi müügil? Arst ei tea neist suurt midagi, apteeker kiidab muudkui takka, et osta aga osta.
Tavaline inimene, kes on terve, elab oma tavalist elu ja toitub normaalselt, saab igapäevasest toidust kätte kõik, mis tal vaja. Toidulisandite tarvitamiseks peaks olema mingi põhjus ja laias laastus võib neid olla kaks: esiteks — kui söömisega on miskit korrast ära ja inimene ei saa kätte kõiki vajalike toiduaineid; teiseks — kui mingil põhjusel on suurenenud vajadus mõne aine järele ja tavaline toitumine ei suuda seda vajadust katta.
Seda ei tahaks hästi uskuda, et keegi suurest vaesusest nälgides kalleid toidulisandeid ostma hakkaks. Pigem toituvad väiksema sissetulekuga inimesed just tervislikumalt — söövad piima ja leiba, silku ja kartulit, kapsas annab vitamiine samapalju kui apelsin.
Sõltub elukorraldusest
Kõrgema elutasemega käivad kaasas teised probleemid, meilegi juba sisse toodud: eelistatakse süüa rafineeritud toiduaineid, krõbuskeid ja burgereid, toit on suure energiasisaldusega, tõstab jõudsalt kehakaalu, aga koguseid vähendades jääb vajalikke aineid puudu, eeskätt vitamiine-mikroelemente, nagu ka ballastaineid, mis vajalikud soolestiku tegevuse korrashoidmiseks. Näljutamisel-dieeditamisel ei hakka siinkohal pikemalt peatuma, nende puhul ongi ju eesmärk vajalikest toitainetest ilmajäämine. Võibolla oleks mõistlikum oma söömist esivanemate kombel korraldada, siis poleks vaja mingeid lisandeid. Aga eks ta ole igaühe enda valik, mis kellelegi meeldib, ja maitse üle teatavasti ei vaielda.
Kas küsijal on toitumine puudulik ja milliste ainete osas, ei oska kirja põhjal otsustada. Sõltub söögiharjumustest ja elukorraldusest. Peaks õpetatud dietoloogilt individuaalset konsultatsiooni paluma. Kes tõsiselt sporti harrastab, sellele kirjutab treener kogu dieedi ette, toidulisandid kaasa arvatud. Näiteks kulturist, kes lihasmassi kasvatab, peaks iga päev kilode viisi liha sööma, ei hambad ega seedimine pea vastu, tulebki jõusöödale üle minna.
Ravi ei asenda
Ning ka siis, kui haigus kallal, vajab inimene eriti täisväärtuslikku toitu. Igasuguse terviserikke parandamine kulutab suuremal määral vitamiine, mineraale, ensüüme ja muid organismi elutegevuseks tähtsaid aineid. Taimseid ekstrakte sisaldavad toidulisandid võivad olla rahustava, seedimist soodustava või mingi muu, ühe või teise haiguse puhul kasuliku toimega. Laialt on kasutatavad nn liigesetoidud, mis sisaldavad kõhrele vajalikke aineid. Kuid seda peab teadma ja meeles pidama, et toidulisand pole ravim. Eestis on lausa seadusega keelatud nii reklaamis kui pakendil viidata võimalusele, et toidulisand võiks miskit ravida.
Teaduslikult tõestatud ravitoimega ained on kantud ravimite nimekirja, nende tootmist ja müüki kontrollib Ravimiamet. Aga toidulisand pole muud kui toit. Hea ja kasulik, aga mitte enamat. Nagu vitamiinidki. Keegi ei kahtle vitamiinide kasulikkuses, aga samas ei ürita ju keegi vitamiinidega tõsist haigust ravida.
Kokku võttes
Toidulisandi tarvitamine võib olla kasulik, kui konkreetse lisandi järele on vajadus. Toidulisandi tarvitamine võib olla omal kohal lisameetmena mõne haiguse ravis, aga siis tuleb selgitust küsida oma raviarstilt. Kui toidulisandi tarvitamisega vahet pidada, ei juhtu midagi halba. Toidulisandiga liialdamine ei tekita muid tagajärgi, kui samad, mis toiduga liialdamisel, sest ka toidulisand on põhimõtteliselt toit. Ja kuidas teatud konkreetset toidulisandit võtta, see on märgitud pakendile, sealt lugedagi, ega meditsiinilisest aspektist pole miskit lisada, sest tegemist pole arstirohuga ja meditsiin, nagu öeldakse, on siin jõuetu.
