Trenniga külmetuse vastu!
Hingamisteede infektsioonid nagu külmetus ja gripp, on meie laiuskraadil tavalisemad haiguslehe ning arsti külastamise põhjused. Sellest hoolimata ei ole enamikel meist piisavalt teadmisi, kuidas nende infektsioonide osas vastuvõtlikust vähendada.
Immuunsussüsteemi mõjutab füüsiline aktiivus, stress, uni ja toitumine. Karolinska Instituudis läbi viidud doktoritöö raames uuriti füüsilise aktiivsuse mõju külmetusse ja grippi haigestumisel.
Uuringus osales 1500 inimest, keda järgiti 15 nädala jooksul. Füüsiliselt aktiivsetel inimestel oli uuringu ajal 18 protsenti vähem külmetushaiguseid võrreldes madala füüsilise aktiivsusega inimestega.
Analüüsides füüsilise aktiivsuse ning pikaajalise stressi suhet, leidsid nad, et kui inimesel oli pikajalise stressi tase kõrge, kuid nad olid füüsiliselt aktiivsed, vähendasid nad oma riski haigestuda külmetushaigustesse, võrreldes nendega, kelle stressi tase oli sama kõrge, kuid füüsiline aktiivsus väga madal. See vahe oli eriti selgelt eristuv just meeste puhul.
Istuva tööga inimesed, kes soovivad jõuda füüsilise aktiivsuse tasemeni, mis vähendaks külmetushaigustesse haigestumise riski, peaksid olema füüsiliselt väga aktiivsed tund aega päevas, sõites näiteks tööle rattaga, käies jõusaalis, jooksmas ning lisaks mõõdukas füüsiline aktiivsus täiendavalt 3 tundi päevas, näiteks koeraga jalutamine, kodutööde tegemine, lapsega aktiivne mängimine.
Rasket füüsilist tööd 40 tundi nädalas tehes jõuab ka tasemeni, mis oleks vajalik külmetushaigustesse haigestumise riski vähendamiseks. Oluline on ka C-vitamiini osa, kuid tarvis ei ole tarbida toidulisandeid, vaid 200 milligrammi päevas, mis omab kaitsvat mõju, peaks tulema tavalisest igapäevasest toidust. C-vitamiini on rikkalikult kibuvitstes, tshillipipras, papayas, paprikas, brüsselikapsas, brokkolis, lillkapsas, maasikates, apelsinis, sidrunis ja füüsalites.
Allikas: Sund.nu
