Vitamiinide ja küüslauguga hüpohondriat ei ravi
Kas me äkki kõige sellega liiale ei lähe? Mulle tundub see juba omamoodi argipäeva hüpohondriana — ja kas just nimelt see haigeks jäämise paanika meid lõpuks haigeks ei teegi? Olete ehk sattunud mõtlema, et miks kipume sageli just enne mõnda tähtsat üritust haigeks jääma (eriti, kui oleme enne teinud kõik selleks, et mitte haigestuda)? Teadlased pakuvad seletuseks seda, et pahatihti mõtleb inimene ise end haigeks — pidev haigeks jäämise pärast muretsemine nõrgestab inimese immuunsüsteemi ning suurendab võimalust kardetud tõppe haigestumiseks.
Üks õige eestlane alustab haigeks jäämise murest painatuna juba sügisel küüslaugu ja vitamiinide söömist ning kinnitab kõigile, et just see aitab tal kogu aasta tervena vastu pidada. Tegelikult on aga kõik suuresti kinni ka inimese psüühikas ja iseenda sisendusjõus. Kuigi rahvas usub küüslaugu ja teiste ravitaimede tervistavasse toimesse, puuduvad teadlastel selle usu kinnituseks tõsiseltvõetavad uuringud.
Ei, ärge saage minust nüüd valesti aru, ma ei taha kuidagi küüslaugu kasulikkust maha teha, vaid pigem rõhutada seda, et millegagi liialdamine ei ole kunagi hea. Pealegi — kui küüslauku liigselt või valesti manustada, võivad sellel hoopis tervisele kahjulikud tagajärjed olla. Rohke toore küüslaugu söömine võib ärritada suu limaskesta ja söögitoru ning tekitada maovalusid.
Näiteks, kas teadsite, et küüslauku ei tohiks liiga suurtes kogustes tarvitada:
- enne plaanilisi operatsioone;
- inimesed, kellel on kellel on vere hüübimishäired ja kes kasutavad vere hüübimist takistavaid ravimeid nagu varfariin, hepariin või aspiriin ilma arstiga eelnevalt konsulteerimata või sissevõetuna koos ravimtaimede ingveri, hõlmikpuu või lõhnava soolikarohuga;
- inimesed, kellel on haavandid või maohaavad (võib liigselt ärritada);
- inimesed, kellel on diabeet ja kes kasutavad suu kaudu manustatavaid diabeediravimeid või insuliini (vere suhkrutase võib veelgi alaneda);
- koos kilpnäärme talitlust mõjutavate rohtudega inimestel, kellel on kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi metabolismi);
- koos paratsetamooliga, sest see vähendab ravimi toimet;
- rasedad (võib sünnituse esile kutsuda, kuigi otsesed tõendid puuduvad);
- koos AIDS-i ravimitega (takistab ravimite sisenemist keharakkudesse mõningate uuringute tulemusel kuni 40% ulatuses).
- neeru- ja neeruvaagna põletike, neerutalituse puudulikkuse, kroonilise pankreasepõletiku korral ei tohi küüslauku üldse kasutada.
Kuid ega ei piirduta ju vaid küüslauguga. Teine vahend, mida viimasel ajal imeravimiks peetakse ning peotäite kaupa sisse süüakse, on C-vitamiin. Paljud peavad seda lausa imerohuks gripi ja muude viiruste vastu võitlemises. Kuid kas teate, et kahekümne aasta jooksul 11 000 katsealusega läbi viidud uuringust selgus, et neil, kes võtsid iga päev 200 milligrammi C-vitamiini esines külmetushaigusi vaid 0,96 protsenti vähem kui neil, kes vitamiini ei võtnud. Ehk siis sisuline efekt puudus. Ka ei mõjutanud vitamiinide tarvitamine ei haiguste tõsidust ega pikkust.
Tsiteerides uuringut juhtinud Helsingi ülikooli professor Harri Hemilät: „,Igapäevase C-vitamiinidoosi külmetushaigusi ennetav efekt on nii väike, et see ei tasu ära isegi vitamiinidele tehtud kulutusi”.
Samuti pole teadlaste sõnul kindlaid tõendeid selle kohta, et paljude soovitatud tihe kätepesemine annaks gripi profülaktikas tuntavat efekti, erandiks siinkohal vaid väikesed lapsed. Ka päevakübaral ei ole teadlaste silmis mingit tõestatud efekti külmetushaiguste profülaktikas. Ka on uuritud soovitust haige olemise ajal rohkelt vedelikku tarbida. Sellegi soovituse kasulikkust ei ole suudetud tõestada ning kopsupõletikku jäänud haigetel tegi rohke vedelikutarbimine kasu asemel koguni kahju.
Ja ega see imevahenditesse uskuda tahtmine ei piirdu ainult talviste viirushaigustega. Juba aastaid tagasi hakkas levima nn aspiriinikultus — paljud inimesed hakkasid igapäevaselt aspiriini tarbima, kuna see aitavat vähendada südameataki ja/või ajurabanduse riski. Jah, suurenenud riskiga patsientide seas on aspiriin südameataki ja ajurabanduse riski vähendajana ehk tõesti omal kohal, kuid tervete täiskasvanute puhul ei ole selle kaitsetoime südame-veresoonkonna haiguste vastu siiski piisavalt tugev, arvestades seda, et aspiriin suurendab tõsiselt mao- ja sooletrakti veritsuste riski.
Ma ei hakka siinkohal isegi pikemalt peatuma kõigil neil imevahenditel ning posijatel, mida/keda internetiturundusest leida võime. Tahan öelda vaid seda, et vaevalt nüüd keegi vaid tänu mingitele müstilistele toodetele või nõia abile rõõmus, terve ja rikas on — pigem ikka sellepärast, et tõenäoliselt sööb see inimene tervislikult, on füüsiliselt aktiivne, teeb meelepärast tulusat tööd, on optimistlik ning oma maailmasuhtumises positiivne. Mida rohkem me haigeks jäämise võimalusele mõtleme ja end imerohtudega ravida ja turgutada püüame, seda kergem on endale mõni haigus külge saada. Näiteks on uuringutest selgunud, et Euroopas kurdab juba iga neljas patsient vaevusi, mille põhjust ei suuda tuvastada perearst, vaid pigem psühholoog ja/või psühhiaater. Tõbedest jäävad rohkem puutumata inimesed, kes on optimistlikud, söövad tervislikult ja elavad suhteliselt puhtas keskkonnas.
Ja veel, mõeldes artikli alguses mainitud soovitusele lapsele küüslaugu sissesöötmiseks — väga palju saab inimene kaasa kodunt. Rõõmsate ja eluterve suhtumisega vanemate lapsed on tavaliselt samasugused. Kõikvõimalike tõbede pärast muretseva ja lapsele profülaktika mõttes küüslauku sisse söötva ning arste ja imearste mööda jooksva vanema lapsuke aga õpib üsna ruttu, et haige olemisega või haiguse teesklemisega on lihtne vanemate tähelepanu võita ning sellisest suhtumisest võib saada elustiil omaette. Samuti on muretsemine ning pidevalt enda juures mõnede haigussümptomite leidmine ülimalt nakkav. Ja mida murelikum meel, seda kergemini ka haigused külge hakkavad.
Lõpetuseks tasub meeles pidada Gunnar Aarma omal ajal lausutud tarkusesõnu — tervis on 70% õige mõtlemine, 10% õige toitumine, 10% õige hingamine ja 10% õige liikumine.
Tervet mõistust teile, Naisteka lugejad!
