Vitamiinipuudus: milliseid vitamiine keskmine eestlane sügistalvisel perioodil kõige rohkem vajab?

 (14)
Vitamiinipuudus: milliseid vitamiine keskmine eestlane sügistalvisel perioodil kõige rohkem vajab?
Foto: Ilmar Saabas

Kätte jõudnud külmade ja niiskete ilmadega kipuvad inimesed rohkem väsima ning haigusedki kimbutavad rohkem. Tervise turgutamiseks ja väsimusest vabanemiseks on teinekord abi lihtsalt aja maha võtmisest, korralikust puhkusest, värskes õhus viibimisest ning toidulaua mitmekesisemaks muutmisest. Vahel vajame siiski organismi turgutavate ja toetavate vitamiinide lisamanustamist. Ikka selleks, et ennast paremini tunda ja haiguste vastu kaitsta.

Kuidas saad aru, et Sul on vitamiinipuudus? Milliseid vitamiine keskmine eestlane sügistalvisel perioodil kõige rohkem vajab? Kuidas neid valida? Vastab Külli Teder, Ülemiste Südameapteegi proviisor-juhataja.

Meeles tuleb pidada, et organism vajab normaalseks toimimiseks kõiki vitamiine ja mineraalaineid, mistõttu ei tasuks toitumises kalduda äärmustesse. Immuunsüsteemi toetavad omal moel kõik vitamiinid ja mineraalained. Siiski seostatakse immuunsüsteemi tugevdamisega ja haigustele vastupanuvõime suurendamisega rohkem vitamiine C, D ja E ning mineraalaineid seleen ja tsink.

Sügisest kevadeni, kui väljas on päikest vähem ning nahas ei toodeta piisavalt D-vitamiini, peaks enamus inimesi oma tervise tugevdamiseks, haiguste vältimiseks ja nendega võitlemiseks juurde võtma D-vitamiini preparaate. D-vitamiinile on tänapäeval omistatud väga palju erinevaid omadusi — lisaks luude normaalsele arengule on D-vitamiin vajalik normaalses verehüübimises, südamelihase töös, närvikoe funktsioneerimises. Apteegist on saada õlitilkasid, -kapsleid, suhu pihustatavaid spreisid ja närimistablette.

Seotud lood:

Viirushaiguste kõrghooajal soovitatakse nakatumise vältimiseks võtta juurde ka C-vitamiini. Eriti peavad sellele tähelepanu pöörama suitsetajad ja stressis olevad inimesed, sest nende C-vitamiini vajadus on suurem. Vitamiin C on ka tugev antioksüdant, mis aitab võidelda organismi kahjustava oksüdatiivse stressiga. Tugeva antioksüdandina on tuntud ka seleen, mis samuti toetab immuunsüsteemi tööd. Ta osaleb imuunvastuse valkude sünteesis ja aitab pärssida viiruste paljunemist. Seleeni antioksüdantset toimet aitab tugevdada samuti antioksüdantsete omadustega vitamiin E, mis ka ise stimuleerib immuunvastust ja tõstab immuunkompetentsi.

Haigustest taastumise perioodil (aga ka dieedipidamise ajal) võib organismi turgutamisel abi saada multivitamiinipreparaatidest, mis sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid organismi normaalseks töötamiseks vajalikes kogustes. Pimedal ajal kipub inimesi (lisaks erinevatele haigustele) tabama ka väsimus ja kurnatus. Nende tekkides võib samuti abi saada apteegist. Väsimusega aitavad võidelda erinevad B-vitamiinid, Q-vitamiin, magneesium. Lisaboonusena aitavad B-vitamiinid nahaprobleemide ja juuste väljalangemise korral, magneesium hoiab ära kampide tekke ning reguleerib südamelihase tööd.

Millal võib tekkida organismis vitamiinidest puudus?

• Toitumisest tingituna — nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, liigse alkoholi, kohvi tarvitamine.
• Organismi haiguslikud seisundid, ravimite tarvitamine — osade haiguste korral on häiritud mõningate vitamiinide, mineraalainete imendumine. Samuti võivad (igapäevaselt) tarvitatavad ravimid takistada vajalike ainete kättesaadavust toidust.
• Teatud olukordades, situatsioonides on osade vitamiinide vajadus suurem (väikelapsed, rasedad, imetavad emad, vanurid, suitsetajad).

Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik (samuti on kahjulik pidev vitamiini-preparaatide liigne tarvitamine). Kõikide vitamiinide puhul on teada nende teaduspõhised ööpäevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid ja millest soovitatakse (lisa)tarbimisel lähtuda.

Sõltuvalt sellest, kas organismis on vitamiinide ajutine defitsiit või pikaajaline konkreetse vitamiini puudus, ilmnevad ka erinevad sümptomid.

Vitamiinide ajutise defitsiidi korral tekivad üldist laadi nähud, mis on sarnased kõikide vitamiinide korral. Nendeks on üldjuhul väsimus, töövõime langus, suurem vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalu, lihaste-liigeste valulikkus, südamepekslemine. Samas seostatakse teatud nähte just konkreetsete vitamiinide ja mineraalainete mõningase puudusega.

Närvisüsteemiga seotud probleemid (nt väsimus, jõuetus, nõrkus, masendus, meeleolu langus) võivad suuresti olla põhjustatud vitamiinide B1, B2, B3 (niatsiin ehk vitamiin PP), B5 (pantoteenhape), B6, B12, Q, C, H (biotiin) või magneesiumi ja raua vähesusest organismis.

Nahaprobleemid (sh dermatiit, ekseem) võivad suure tõenäosusega olla seotud vitamiin A, B2, B3, B5, B6, H, F (linoolhape — LA, alfa-linoleenhape — ALA) või tsingi puudusega.

Haigustele vastupanuvõime vähenemist võib seostada vitamiin D, C, E või tsingi, seleeni vajakajäämisega.

Juuste väljalangemist võib põhjustada vitamiin B2, B8 ja tsingi puudus. Juuste hallinemist aga vitamiinide B5, B8, H vähesus.

Luudega seotud probleemid on tingitud vitamiin D ja kaltsiumi puudusega, aga põhjuseks võib olla ka magneesiumi ja vitamiin C defitsiit.

Pragunenud, katkised huuled, suunurgad on suure tõenäosusega seotud B-vitamiinide (eriti vitamiin B2) vähesusega.

Silmade kuivsust, liivateratunnet silmas seostatakse vitamiin A ja B2 puudusega organismis.

Haavade aeglane paranemine ja kahvatud igemed on tingitud vitamiin C ning tsingi vähesusest.

Kahvatu naha ja nõgusate küünte põhjustajaks võib olla rauapuudus.

Krambid, silmalau tõmblused on tihti seotud magneesiumi vähesusega organismis.

Alati ei ole üldist laadi nähud seotud vitamiinide ja mineraalainete puudusega organismis. Vahel võib iga probleemi taga peituda ka mingi tõsine haigus, seetõttu peaks peale kuuajalist vitamiinide lisatarbimist probleemi püsimisel kindlasti pöörduma arsti poole. Konkreetsete kaebuste korral tasub apteekriga rääkida ja leida juba sobiv preparaat oma mure leevendamiseks. Kui kuuajaline vitamiinide lisatarbimine probleemi ei lahenda / kergenda, siis peaks kindlasti pöörduma arsti poole, sest erinevate kaebuste taga võib olla ka tõsine haigus.

Külli Teder
Ülemiste Südameapteegi proviisor-juhataja