Vürtsid on aroomikad ained, mida saadakse troopikataimede viljadest, seemnetest, juurtest (kurkum, ingver), pungadest (nelk, kappar) või koorest (kaneel). Eriti hinnatavad on nende maitse, lõhn, värvus ja ka raviomadused. Erinevalt ürtidest, mis on valmistatud taimede rohelistest lehtedest, võib vürtse lisada toidule kohe valmistamise alguses, et saada tugevamat üldmaitset.

Paljud vürtsid sisaldavad märkimisväärses koguses kaltsiumi, kaaliumi ja fosforit ning on mõjusad antioksüdandid. Et toiduvalmistamisel kasutame vürtse korraga väga väikeses koguses, ei ole nende toiteväärtus ja ka ravitoime suur. Kui aga neid maitseaineid tarvitada sageli, mõjub see tervisele ainult hästi.

Kurkum

Kurkum ehk kollajuur kuulub ingveriga samasse sugukonda ning kasvab sellistes maades nagu Indoneesia, India, Taiwan, Peruu. Vürtsina kasutatakse maa-aluseid varsi, risoome. Näiteks Kagu-Aasias on kollajuur tavaline suppide, kastmete, salatite, kala ja riisi maitsestaja ning värvi andja. Temast on valmistatud ka tervendavaid jooke.

Tavaliselt varred keedetakse ja kuivatatakse ning jahvatatakse pulbriks — enamasti sellisena on kurkum müügil meilgi, kuid ökopoodides müüakse kollajuurt ka toorelt,

Värvaine kurkumiin sarnaneb safranis oleva glükosiidiga: sellel on tugev aroom ja kibe maitse, mis meenutab ingverit ja on kibedam kui safran. Sellepärast tuleb kurkumit lisada vähe, muidu rikub toidu ära.

Kurkum sisaldab kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda ja magneesiumi. Väga olulise tervise toetaja teevad kollajuurest antioksüdandid, eriti ohtralt leidub C-, E- ja K-vitamiini.

Kurkumiinil on leitud hulk kasulikke omadusi:

• Hävitab kahjulikke baktereid, kiirendab haavade paranemist ja naha taastumist.
• Leevendab reuma- ja osteoartriidivaevusi, vaigistab valu.
• Leevendab ülemäärast stressi.
• Ergutab maksatalitlust, ka rasvmaksa ja hepatiidi korral.
• Vähendab kolesteroolisisaldust ja aitab vältida ning leevendada veresoonte lubjastumist.
• On vähivastase toimega: hoiab ära halvaloomulisi rakumuutusi ega lase vähirakkudel kehas kinnituda. Teadusuuringud on tõestanud, et kurkumiin on eriti kasulik eesnäärme- ja käärsoolevähi, lapseea leukeemia, kilpnäärmevähi ja nahavähi (melanoomi) ennetuseks.
• Leevendab ja aitab ära hoida metaboolset sündroomi (ainevahetussündroomi), kuna vähendab vere rasvasisaldust; aitab reguleerida ainevahetust ja kahandada kehakaalu.

Kurkumit võib panna kõikide pajaroogade ja kastmete sisse ning raputada makaronitoitudele ja lihale. Kuna tegu on rasvlahustuva ainega, suureneb kurkumi ravitoime, kui seda pisut kuumutada ja rasvaga kombineerida. Peale selle toimib tervendavalt ka kurkumitee, kui seda juua tassike kasvõi iga päev.

Tamarind

Meie poodides on uudne maitseaine ka tamarind: müüakse selle kaunu, kontsentraati, pastat ja kuubikuid. Aafrikast ja Indiast pärineva tamarindipuu viljad meenutavad seemnete kohalt pundunud oakaunu. Valmides muutub viljaliha tumepruuniks, koor kõvaks ja hapraks. Viljaliha on tartaarhappe tõttu magushapu maitsega.

Laia levikuga tamarind on paljude Ladina-Ameerika ja Aasia toitude tähtis koostisosa. Hapuka, sidrunimahla meenutava maitse tõttu sobib kokku teiste puuviljadega; magusamaid sorte võib süüa nii värskelt kui ka kuivatatult. Küpselt viljalt saab koore kergesti kätte, eemaldada tuleb vilja ümber olevad kiud.

Tamarind annab organismile kaaliumi, magneesiumi ning rauda, samuti fosforit, kaltsiumi, B-rühma vitamiine ja C-vitamiini.

Mistahes kujul mõjub tamarind tervistavalt:

• Soodustab mineraalainete ja vitamiinide ainevahetust.
• Ergutab seedimist, sest on kiudainerikas, ja mõjub kõhukinnisuse korral nõrga lahtistina.
• Virgutab sapi eritumist ja maksategevust.
• Vähendab halva kolesterooli sisaldust veres.

Tamarindist tehakse moose ja seda lisatakse segudesse mõnede maiustuste tegemisel. Pressitud tamarindikuubikuid tuleb enne tarvitamist leotada kuumas vees umbes 15 minutit — pärast seda saab murda tükikesi supi või kastme sisse.

Purgis müüdav kontsentraat sobib hapuka maitse tõttu kana- ja sealiha ning kala marineerimiseks, on maitsev ka küpsetatud liha ja kalaroogade lisandina.

Wasabi

Wasabi on tuntud ja eriti hinnatud Jaapanis peaaegu kõikide toitude maitsestamisel — selleks sobib kogu taim. Juurtest valmistatakse pastat ja pulbrit, mahedamaitselisi lehti süüakse salatites. Kõige hinnatumad on lihakad, lehtedest puhastatud varred, mida süüakse värskelt ning riivitakse iga söögikorra juurde just nii palju kui tarvis. Riivitud wasabi kaotab iseloomuliku lõhna ja maitse juba mõnekümne minutiga.

Kõrvalepõikeks: wasabi eeterlike õlide lõhn on väga tugev, mistõttu suudab see äratada magaja umbes 10 sekundi jooksul. Seepärast püütakse leiutada selle lõhna alusel kurtidele mõeldud suitsuandurit.

Kindlasti kuulub wasabi kokku sushi’ga, ja mis meile üllatav: valmistatakse isegi wasabi-jäätist.

Wasabi maitse meenutab mädarõika oma, kuid on mahedam ja lahtub mõne hetkega, jättes suhu meeldiva, veidi magusa järelmaitse. Et taim vajab kasvamiseks voolavat mineraalainerikast vett, leidub ka temas endas rikkalikult mineraalaineid.

Wasabi’l on mitu hinnatavat omadust:

• On põletikuvastase, desinfitseeriva ja ergutava toimega maitseaine just eeterlike õlide sisalduse tõttu.
• Kaitseb rohkete antioksüdantidega immuunsüsteemi, samuti veresooni kahjulike mõjude eest ning aitab ennetada infarkti ja insulti.
• On leitud ka vähivastane toime.

Wasabi’ga võib maitsestada näiteks makaronitoite, lisamaks nendele särtsakust, samuti sobib see liharoogade, ka süldi juurde.

Loe ka vanilli tervislike omaduste kohta portaalist Kodus.ee