Veel üks näide: minu sõbrad kirjutasid avalikult Facebooki seinal, kuidas nad järgmisel päeval McDonaldsisse lähevad ja seal kõige suurema eine tellivad. Järgmisel päeval panid mõlemad oma telefoniga tehtud pildid üles suurest friikartulitekuhjast ning hiljem tühjaks söödud hamburgeripaberitest.
Muidugi ei saa mainimata jätta, et mõlemad on tüdrukud, kellel on väga hea figuur, kuid kes räägivad alalõpmata, kui paksud nad ikka on. Tähelepanuvajadus? Võib-olla. Vähemalt minu jaoks on ilmselge, et nad tahavad tervele maailmale teada anda, et nad toituvadki ainult rämpstoidust ning et neil ei ole nii oma toitumisharjumuste kui ka oma minapildiga mitte mingit probleemi.

Kuid kas see on ka tegelikult nii? Ma ei tea, sest ma ei ole nendega iga päev koos ja mul pole õrna aimugi, mida nad muidu söövad. Mind see ausalt öeldes ei huvitagi. Mind huvitavad aga need põhjused, miks sellised inimesed ei suuda aktsepteerida minusuguseid “friike“, kes pööravad teadlikult rohkem tähelepanu oma toitumisele.

Kadedus? Viha? Süütunne? Madal enesehinnang? Uhkus? Ma tõesti ei oska öelda, kuid minu meelest on rämpstoidu söömine ja sellest liiga suure numbri tegemine märk sellest, et midagi on korrast ära. Minu poolest võivad nad süüa, mida tahavad, aga nad võiksid siis oma kommentaarid endale jätta. Jah, ma söön „imelikke“ asju ja ma naudin seda, kuid see teeb siiski haiget, kui mulle seda kogu aeg negatiivse alatooniga nina alla hõõrutakse.

Tervislik toitumine ei ole ju ometi asi, mida häbeneda! Või on? Kas teie olete kohanud samasugust suhtumist?

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.