Miks me joome piima?
KAALUABI: Olles kaua aega olnud eestlaste söögilaual aukohal on järsku piim kahjulikuks muutunud ning selle asemele pakutakse teisi alternatiive. Jook, mis kuulus iseenesest mõistetavalt pannkookide, lõunasöögi, valutava kurgu juurde meega ning mis lisaks sellele, et sisaldab palju kasulikke aineid, muudab ka luud tugevaks.
Praegu hakkab aga ka Eestis laktoositalumatus muutuma moesõnaks. Kauplustesse ilmuvad piima asendajad, mis on tehtud taimsetel toorainetel nagu mandlipiim, sojapiim jne.
Kui varem leiti, et kõige kasulikum on just piimarasv, siis rasvahirmu saabumisega keskenduti teistele toitainetele. Piimas on külluslikult vitamiine, mineraale ja aminohappeid. Lisaks muidugi suur kogus piimsuhkrut ehk laktoosi, kuid seni kuni sinu organism on võimeline seda lagundama, on ka see kasulik eneriga.
Nüüd on välja tulnud, et piima suures koguses tarbimine võib põhjustada munasarja- ja eesnäärmevähki kuni südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustamiseni naistel.
Igapäevaelus on kõige sagedasem probleemi tekitaja aga laktoos, mis põhjustab just kõhuvaevuseid. Bioloogiselt on ligi 70 protsendi maailma rahvastiku organismidest lapsepõlves või varases puberteedis lõpetanud ensüümi laktaasi tootmise ehk aine, mis suudab lagundada laktoosi. Põhja-Euroopas on aga meie geenid jätkanud selle ensüümi tootmist ning seepärast saame me lehmapiima juua ka täiskasvanuna.
Laktoositalumatuse poolt põhjustatud gaasid kõhus võib ju ära kannatada kui selle tulemusena saame tugevad luud. Aga kas see on ikka teaduslikult tõestatud, et seda põhjustab tõesti piim? Sageli ei mõjuta tervist ainult üks toiduaine. Kui 70% maailma rahvastikust piima ei talu ja seda seepärast ei tarbi, kuidas neil siis luud tugevad on?
Luukoe tugevust mõjutavad ka paljud teised faktorid nagu geneetika, liikumis- ja eluviis, D-vitamiini hulk. Näiteks Indias, kus piimast saadav kaltsiumi hulk on tunduvalt väiksem, on inimeste luutihedus parem.
Harvardi ülikooli teadlased on uurinud piimatoodete koguse vajalikkust, mida me tarbime ning on selgunud, et tegelikult ei vaja me nii palju piimatooteid. Poolest liitrist päevas piisab ning selle sisse on arvestatud ka juustu tarbimine, jogurt ja keefir.
Kui otsustad vähendada piimatoodete kogust oma toidus ning asendada selle soja või kaerapiimaga, siis suurim erinevus on kaltsiumis. Kaltsiumit on võimalik aga saada tumerohelisest lehtsalatist, ubadest, pähklitest ja seemnetest. Piimas on aga väga hea aminohapete komplekt. Piimas leidub 20 erinevat aminohapet ning pooli neist ei suuda meie keha ise toota, vaid neid peame saama toidust.
Mida rohkem tasakaalustatud valku tarbid, seda paremat mõju avaldab see kehale. Piim on hästi tasakaalustatud, kuid ka liha- ja munavalk on väga tervislik. Taimsetest allikatest on selleks herned ning kaunviljad.
Parim viis on tavaliselt tarbida kõike „parajas koguses“. Ka piim on tegelikult kasulik toitaine, kuid nagu ka teisi toitaineid ei ole ka seda tervislik liiga suures koguses süüa, sest siis suureneb ka riskihaigustesse haigestumise oht. Kui liidad kokku oma hommikuse jogurti, juustuleiva, kohupiima, klaasi piima võid märgata, et tarbid piimatooteid liiga palju.
Piim ei ole tegelikult eluliselt nii oluline, eriti kui sööd muidu mitmekülgselt ja tervislikult, omastades kõik kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalid ka muust toidust.
Allergia või talumatus, mis on vahe?
Laktoositalumatus ei ole haigus, vaid tavaline olukord paljude maailma rahvaste jaoks, sest 70% maailma rahvastikust ei tooda keha laktaasi, ensüümi, mis suudab lagundada piimavalku. Ehk reaktsioon ei tule mitte immuunsüsteemist ning see ei ole tervisele ohtlik. Lihtsalt seedimisega võib tekkida probleeme.
Piimaallergia on aga hoopis teine asi. Sellisel juhul on inimene allergiline mingi piimavalgu vastu ning tal võib tekkida ekseem, hingamisraskused, soolepõletik. Sellisel juhul ei või süüa ka laktoosivaba toodet, sest seal on piimavalk endiselt alles.
Allikas: aftonbladet.se
