Milleks meile nii palju soola?
On toiduaineid, mille kohta öeldakse „valge surm“ ja mille tarbimist soovitatakse piirata. Nendeks on suhkur ja sool ning viimasel ajal üha sagedamini ka tavaline valge nisujahu. Suhkru ja jahu jätame sel korral kõrvale, aga räägime lähemalt soolast. Miks on selle ülemäärane tarbimine siis ikkagi kahjulik, kuidas toodete soolasisaldust leida ja arvutada ning kus on soola kõige rohkem, sellest oma lugudes teada annamegi.
Kõigepealt meeldetuletuseks kõigile, kel kooli keemiatunnid juba ununenud — sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soola n-ö kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest.
Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse seda vajalikust palju rohkem. Soola märkamatu ületarbimine kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi. Kõrge vererõhk on insuldi ning südame- ja neeruhaiguste peamine riskifaktor. Ülekaal, liigne alkoholitarvitamine, diabeet ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet eritada soola. Lisaks on leitud, et liigne soolatarbimine on seotud ka teiste haigustega nagu osteoporoos, neeruhaigused, ülekaal, vähk ja see halvendab astma sümptomeid.
Keskmiselt võiks inimene ööpäevas saada maksimaalselt 35 mg naatriumi iga keha kilogrammi kohta. Soola, ehk siis naatriumkloriidi, ööpäevane maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku täiskasvanud inimesel on seega umbes 5 grammi. See on üks triiki teelusikatäis.
Kuigi Eestis värsked koguselised soola tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 grammi soola päevas, mis ületab lubatud päevakoguse mitmekordselt. Oluline on teada, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel vähendab soola tarbimine 5 grammini päevas insuldiohtu 23% võrra ja südame-veresoonkonnahaiguste üldist määra 17%. See seos suureneb vanusega ja kõrgemate vererõhunäitude korral — mida vanem on inimene või mida kõrgem tema vererõhk, seda tugevam on soola tarbimise negatiivne mõju tervisele.
Küll on Eesti kohta kasutada numbrid toidule soola lisamise ja kasutatava soola tüübi kohta. Eelmise aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi kasutab 69% inimesi tavalist keedusoola, 13% Pan-soola, 17% jodeeritud soola ning 2% ei kasuta soola üldse. Söögilauas lisab toidule soola juba enamasti enne selle maitsmist 5% inimesi, 65% lisab siis kui toit on mage ja 30% inimesi ei lisa toidule soola mitte kunagi.
Siiski ei ole laual olev soolatoos kõige suurem soola liigtarbimise põhjus. Umbes 70-80% tarbitavast soolast tuleb töödeldud toitudest, mida poest ostame. Palju soola võib olla toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes.
Seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust. Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toidus tarbitava soola kogus tähele panemata. Milliste toodete pakendeid jälgida ning kuidas üldse pakendil olevat infot lugeda, õpetame juba järgmisel korral.
