MURRAME MÜÜTE | Neli asja sealiha kohta, mis tuleks koheselt unustada
Müüt nr 1 — sealiha sisaldab kahjulikke hormoone ja antibiootikume
Tihti arvatakse, et suurfarmides kasvatatud sigade liha sisaldab erinevaid keemilisi aineid, mida on loomadele nende eluajal rohkelt manustatud, et saada paremat kasumit. Euroopa Liidus on juba üle kahekümne aasta keelatud hormoonide kasutamine loomade kasvu stimuleerimiseks, samuti on keelatud kasvuhormoone saanud loomade liha tarvitamine toiduks. Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja haiguste ennetamiseks loomadel on Eestis ja kogu Euroopa Liidus keelatud. Antibiootikumide kasutamine on lubatud vaid ravi eesmärgil ja ainult veterinaararsti diagnoosi alusel vastavalt laboriuuringutele, seejuures jälgitakse ravimi kasutamist hoolikalt. Kui looma on olnud vaja antibiootikumidega ravida, siis kehtib peale ravi lõppemist range tapakeeluaeg, mis tagab looma kehast ravimijääkide väljumise. Seda kontrollitakse riiklike sõltumatute järelevalveametnike poolt nii farmides, tapamajades, lihatööstustes kui ka poodides lõpptoodangu regulaarse range kontrolliga.
Müüt nr 2 — sealiha pole tervislik
Sealiha peetakse tihti ebatervislikuks, kuna arvatakse, et sealiha rasvasisaldus liigitab selle nn halbade toitude kategooriasse. Tegelikult on sea- ja linnuliha oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldavad. Oluline on valida lihatükke, mis oleksid väiksema rasvasisaldusega — näiteks seavälisfilees on 100 grammi kohta vaid 93 kcal ja 5 grammi rasvu.
Sealiha on samas väga kõrge toiteväärtusega, olles eelkõige suurepäraseks valkude allikaks, aga ka oluliseks rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete pakkujaks. Sealihas sisalduvad mikroelemendid (vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt) tagavad normaalse vereloome ning sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal.
Müüt nr 3 — sead kasvavad kitsastes ja kehvades oludes
Levinud on ka arvamus, et loomad elavad suurfarmides viletsates oludes. Tegelikult on ka see rangelt reglementeeritud — seadusega on ette nähtud, et loomadel peab olema tervislik ja vajalik ruumi suurus: iga üle 110 kg seale tagatakse vähemalt 1 ruutmeeter pinda ning emistele peab olema tagatud vähemalt 2,25 ruutmeetrit ruumi. Erinevalt levinud arusaamast on sead väga puhtad loomad. Oma eluaseme jaotavad nad sulus kolmeks piirkonnaks ise (magamis-, söömis- ja sõnnikuala) inimene aitab vaid kaasa sobivate tingimuste loomisel. Täpselt on paika sätitud ka sobiv temperatuur ning farmides reguleeritakse ka õhu kvaliteeti ja valgustugevust. Seda kontrollivad pidevalt riiklikud järelvalveametnikud.
Müüt nr 4 — sead ei söö täisväärtuslikku ja kvaliteetset sööta
Kuna sea toitumine mõjutab oluliselt ka tarbijateni jõudvat lõpptoodet, peab ka sigade menüü olema toitainerikas, kõrge kvaliteediga ja tasakaalustatud. Sigade toitmine põhineb teaduslikel uuringutel ning erineb toitainete sisalduse poolest sea erinevates vanuse etappides. Kõrge kvaliteediga ja tasakaalustatud sööt on eelduseks, et sigadel ei tekiks terviseprobleeme. Võib lausa öelda, et loomatoidu kvaliteedile kehtivad pea sama karmid reeglid kui inimeste omale. Loomasööda peamine koostisosa on eestimaine teravili, mis läbib põhjaliku kvaliteedikontrolli. Laborites kontrollitakse loomatoidu toitaine koostist, et loomad saaksid piisavalt energiat, valke, vitamiine ja mineraale.
