NAISTEKA EKSPERIMENT: kas päevapealt on võimalik hakata taimetoitlaseks?
Taimetoitlus on meedias viimasel ajal suurelt teemaks olnud — kas meil on õigus lapsi selles suunas mõjutada, kas lihast tingitud terviseprobleemid on vaid üle paisutatud kõmu? Naistekas on täna taimetoitlus koos kõigi oma plusside ja miinustega suurelt teemaks ja käputäis taimetoitlasi, kellega oleme vestelnud, on öelnud, et taimetoitlusega alustamine on raske isegi siis, kui sul on väga tugevad põhimõtted. “Leidsin end isegi pärast kaht kuud taimetoidul olemist kiirtoiduputka järjekorras,” pihtis mulle üks neiu, kes lõpuks soetas ikkagi köögiviljawrap’i. Mina aga olen üks neist inimestest, kes kuuldes, et miski on “raske”, tahab kohe tõestada vastupidist.
Olen liha söönud 22 aastat ehk kogu oma elu — ma armastan kana ja grillimist ning maksapasteeti võiksin süüa lõpmatuseni. Ka minu elus on olnud hetki, mil olen õnnetute fotode või Youtube’i videote otsa sattudes mõelnud, et enam ei võta ma liha suu sissegi. See kinnisidee on kestnud maksimaalselt järgmise korrani, kui ema kapsast hakklihaga valmistas.
Olen kuulnud palju sellest, kuidas liha on kurnav ja justkui “risustav”, samas on teisel pool need, kes hüüavad, et inimene on ju loodud karnivooriks! Seega on mind alati tegelikult huvitanud, kui suure muutuse lihast loobumine siis tooks — kas see annaks parema enesetunne, kas see päästaks mind pidevast väsimusest ja kurnatusest. Eelkõige, kui palju uusi toite ma niimoodi avastaks? Ilmselge, et saaksin siis garanteeritult iga päev kätte vajaliku vitamiinikoguse.
Nõustusin alustama Naistekas eksperimenti puhtalt selleks, et saada ise ja anda ka teistele aimu sellest, millise muutuse lihast loobumine inimese ellu toob. Kuidas hakkan ma ennast tundma? Mida ma söön, kui kõik mu ümber närivad liha? Kuidas suhtub sellesse mu perekond ja mu lihafännist elukaaslane? Kas saab tõeks see müüt, et toit valmistatakse edaspidi kahel pannil või tohin ma lihtsalt liha hiljem sisse lisada?
Otsustasin hakata piima- kanamunataimetoitlaseks, mis tähendab, et ma ei keela endale loomseid saadusi nagu piim, juust ja muna, kuid püüan neid tarbida siiski minimaalsel ja vastavalt isule-vajadusele. Siiski jätan endale ka taganemistee ja kui tunnen, et kogu see eksperiment hakkab mingil määral mu tervise kallale, luban endale ampsu kala. Loodame siiski, et niipea ma seda ampsu ei võta. Täielikult keelan endale sea-, looma- ja linnuliha ja kõikvõimalikud nendest valmistatud tooted, sealhulgas mu muidu palavalt armastatud pasteet.
Kes soovib, võib alustada eksperimenti koos minuga — kuu aja vältel hoian teid oma lihavaba eluga kursis, ühtlasi püüan teiega jagada maitsvaid taimetoiduretsepte ja anda nõuandeid, kuidas saada hakkama pere- ja sõpruskonnas, kus liha on alati laual ja taimetoitlase ainsaks valikuks jääb tavaliselt tagasihoidlik kartul.
