Müüt nr 1: transport on probleem

Väidetakse, et toidu transport mõjutab kliimat rohkem kui söödav toit. Toidu ühest maailma otsast teise transportimine ei ole just kõige kokkuhoidlikum mõte, kuid see kahjustab kliimat siiski vähem kui liha tootmine. Lähedal toodetud toidu söömine on hea, kuid proovi pigem kaks lihaga sööki vahetada taimetoidu vastu ning loodusel on sellest suurem kasu.

Müüt nr 2: ökoloogiline toit on väga kallis

Ökoloogilised toiduained on sageli veidi kallimad, sest vilja kasvatatakse ilma pestitsiitideta ning loomadel on rohkem ruumi ja saavad väljas vabalt liikuda. See ei pruugi aga tingimata kallim olla. Ostes näiteks vähem liha, mis on kallim ning mille tootmine on loodusele kahjulikum, kuid selle asemel ökoloogilist toitu, võib pere rahakott sellest hoopis võita nagu ka tervis. Kui vähendada ka maiustuste ning snäkkide ja karastusjookide osakaalu ning osta vaid kogus, mille pere tõsti ära sööb, on kulu toidule hoopis väiksem.

Müüt nr 3: kõhu saab täis vaid liha süües

See on vale. Kunagi varem ei ole inimesed nii palju liha tarbinud kui praegu. Maailmas on liha söömine suurenenud viimastel kümnenditel poole võrra, kuid ega enne seda ka inimesed tühja kõhuga ringi käinud.

Müüt nr 4: taimetoit ei sisalda piisavalt vajalikke toitaineid

Tegelikult tarbib keskmine inimene päevas tunduvalt rohkem liha kui keha oma toimimiseks vajab. Rootsi andmete järgi tarbib sealne rahvastik aastas 35 kilo liha inimese kohta rohkem kui vajalik. Valku on võimalik saada ka ubadest ning teistest taimsetest valguallikatest, kui vähendad tunduvalt liha hulka toidus.
Ei ole vaja muutuda taimetoitlaseks, kuid liha söömise vähenemine aitab parandada meie klimaatilist olukorda. Kui sööd paar korda nädalas vaid taimset toitu, oled omalt poolt juba palju teinud.

Müüt nr 5: ökotrend viib maailma allakäiguni

On neid, kes väidavad, et kui kõike toodetaks ökoloogiliselt, siis ei jätkuks kõikidele maailma inimestele toitu. Uuringud seda aga ei tõesta. Kui läänemaailm toodaks vaid ökoloogiliselt, väheneks toiduainetootmine 10% võrra. Samal ajal näitavad paljud arengumaade kogemused, et saagikus ökoloogilise tootmisega suureneb.

Probleemiks pole mitte ökoloogiline tootmine vaid tuleb leida tervislikke viise, kuidas maailma kasvavat rahvastikku toita, kasutades maad efektiivsemalt. Kui praegu kasutatakse enamikku põllumaast loomasööda kasvatamiseks, siis kasulikum oleks kasvatada seal toitu, mida inimesed saaksid kohe süüa.

Selle asemel, et kasutada keemilisi pestitsiite ja arendada nende tööstuseid peaks arendama ökoloogilist põllumajandust ning selle efektiivsust.

Loodus ja loomad tunnevad end kõige paremini ökoloogilises põllumajanduses. Et maailm suudaks tulevaste kliimamuutustega hakkama saada, on vaja terveid taimi ja loomi. Kui valid ökoloogilised tooted, ei ole su toidus pestitsiitide jääke ning nende hulk looduses väheneb samuti.

Allikas: naturskyddsforeningen.se