Sõna “bakter” võib kõlada hirmuäratavalt. Tegelikult on bakterid just need, mis hoiavad seedimise korras, aitavad kasulikel toitainetel imenduda ja samas ennetada või võidelda erinevate põletikuliste protsessidega meie kehas. Räägime headest bakteritest ehk probiootikumidest.

Terviseekspertide sõnul peaks meie seedeelundkonnas olema heade bakterite osakaal vähemalt 85% , et meie mikrofloora oleks tasakaalustatud ning hoiaks immuunsüsteemi tugevana. Lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele aitab korras mikrofloora kaitsta keha haigusetekitajate eest, sünteesida vajalikke vitamiine (K, B1, B2, B3, B6 ja B12), neutraliseerida kahjulikke aineid veres, hoida normaalsena kolesteroolitaset, takistada kivide teket organismis, toota seedimist soodustavaid aineid ja palju muudki.

Südamepateegi proviisori Ene Jõgisoo sõnul võivad bakterite tasakaalu kergesti rikkuda igapäevased asjad — näiteks stress, kasutatavad ravimid (eeskätt antibiootikumid), toitumisharjumused (nt liiga palju suhkrut, rasva, valget jahu), toidus olevad lisa- ja säilitusained, aga ka kõrged veresuhkru näitajad, vananemine ning muidugi reisimine.

Probiootikumid aiast ja turult

Normaalse mikrofloora toetamiseks on inimesed juba tuhandeid aastaid probiootilisi toiduaineid söönud ning tänapäeval ka vastavaid toidulisandeid, millesse on koondatud erinevat liiki head bakterid. Tuntumateks probiootilisteks toitudeks on ennekõike mitmesugused fermenteeritud ehk hapendatud toidutooted. Hapendamise käigus muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Piimhappebakterid on omakorda probiootikumideks meie soolestiku mikrofloorale ja aitavad suurendada kasulike bakterite hulka.

„Tuntumateks probiootilisteks toitudeks on hapupiim, keefir, jogurt, samuti hapukapsas, hapendatud seened, köögiviljad, aga ka oliivid, teeseenega jook kombucha ja Jaapani miso,“ räägib proviisor ja lisab, et hilissuvi on ju suurepärane aeg endale looduslike probiootikumide valmistamiseks. „Hapendatud kurgid turgatavad igaühele meelde, aga proovige kindlasti ka hapendatud porgandit, lillkapsast, peeti, brokolit, paprikaid, türgi ube ja laske lisandite osas fantaasial lennata.“

Üks tuntumaid probiootilisi toite on Jõgisoo sõnul eelnimetatud hapukapsas, mis võiks toidulaual olla juba suve- ja sügisperioodil ning mis lisaks probiootikumidele sisaldab ka A-, C- ja E-vitamiini, B-grupi vitamiine ning seedeensüüme, mis aitavad soole limaskesta parandada. Hapendamise osas tasub ideid otsida veel Jaapani hapendatud köögiviljade ehk tsukemono, Korea kimchi jm erinevatest valmistusviisidest.

Probiootikumid toidulisandina

Südameapteegi proviisor Ene Jõgisoo toob esile, et kui bakterite tasakaal organismis on paigast ära, võivad tekkida seedehäired (kõhukinnisus või -lahtisus), kõhugaasid, soor, tupeseen, kõrvetised. Tekkida võib ka toidutalumatus või -allergia, ärritunud soole sündroom ning arvatakse, et ka akne, ekseem jt nahaprobleemid. Tihti ei tule inimene selle pealegi, et haigustunnuste põhjuseks võib olla heade bakterite puudus.

Küllaltki sageli arvatakse, et probiootikume tuleks tarvitada vaid neil, kel antibiootikumikuur selja taga või soojamaa reis ees terendamas. “Probiootikumid on hea tervise ja immuunsuse kindlustamisel elutähtsad aastaringselt ning kui esinevad sümptomid, et bakterite tasakaal võib paigast ära olla, siis tasub neid lisaks toidulisandina tarvitada,” kinnitab proviisor. Ravi eesmärgil alustatud probiootikumide kuuri pikkus võiks olla keskmiselt paar nädalat, profülaktiliste kuuride pikkus umbes 1 kuu. Kindlasti soovitab ta kõhulahtisuse ennetamiseks teha kuuri enne Aafrikasse, Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse jne. reisimist.

Apteekri kinnitusel võiksid probiootikumide kuure teha ka lapsed, kuna uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk „kõhugrippi“, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikku. “Sügistalvisel hooajal võiks probiootilisi kuure korrata iga paari kuu järel,” leiab Südameapteegi proviisor.