Toitumispäevik — kui täidad, täida õigesti!

KAALUABI: Paar aastat tagasi võtsin Kaaluabi süsteemiga ligi 10 kilo alla. Kalorite lugemine ja toidupäeviku pidamine ei pruugi igaühele sobida, aga minu puhul see toimis. Ma küll ei ole toitumisspetsialist ega oma ala asjatundja, kuid sellegipoolest tahaksin enda ja teiste kogemustele toetudes kirjutada vigadest, mida toitude üles märkimisel tihti tehakse:

1. Sa hindad koguseid silma järgi. Ma tean, et toitude kaalumine ja söödud kilokalorite arvutamine võib muutuda pikapeale tüütuks. Alguses on siiski soovitatav eriti just energiatihedaid toite täpselt kaaluda, sest silmaga koguste hindamine võib olla petlik ja nii võid süüa rohkem kui programmis kirjas. Ma olin alguses alati suures hämmingus, kui väike portsjon on näiteks 100 g keetmata makarone. Samas ei tasu näiteks köögiviljade kaalumisega hulluks minna. Muidugi on suur vahe, kas sööd 100 või 900 grammi lillkapsast, aga kas see oli nüüd 121 g või 153 g, ei mängi kaalulangetamise puhul suurt rolli.

2. Sa jätad „ampsud“ sisestamata. Paar ampsu kaaslase võileivast, need pähklid lõunapausi ajal, toidu degusteerimine süüa tehes — kõik loeb! Kui sa neid lisakaloreid kirja ei pane, petad vaid iseennast. Ära siis imesta, kui kaal ei lange!

3. Sa sööd liiga vähe. Mind ikka paneb alati imestama see, kui vähe mõned inimesed söövad. Muidugi oleme me kõik erinevad, aga ma siiski üldse ei taha uskuda, et kui keegi, kes varem sõi päevas ligi 3000 kalorit, peaks ühtäkki elama vaid 1200 kalori peal. Enda nii suur piiramine lõpeb varem või hiljem tusatujuga, sest energiat ei ole ja kaal ka ei lange. Paljudel tekivad veel lisaks kontrollimatud õgimishood. No milleks?!

4. Sa ei kuula oma keha. Minu meelest on see toidupäeviku pidamise puhul just kõige raskem. Ühest küljest tahame usaldada numbreid, sest „need ju ei valeta“ (tegelikult valetavad küll, sest toitude energiatihedus võib väga valesti olla märgistatud). Teisest küljest aga tunneme, et mõnikord on pärast tavapärase kalorinormi täis söömist ikka nii suur nälg või vastupidi, kõht ebameeldivalt täis. Kui me neid signaale eirame, muudame toitumise täppisteaduseks ja soovitud tulemused jäävad tulemata.

5. Sa muretsed liialt tasakaalu pärast. Ei, sa ei pea seda šokolaaditahvlit sisse vitsutama, et toitumine saaks tasakaalu. Makrotoitaineid on küll huvitav jälgida, aga kaalulangus toimub ainult põhimõttel, et sa tarbid vähem energiat, kui su keha ära kulutab.

6. Sa toitud kogu aeg sama kalorinormi järgi. Kui oled hakanud rohkem trenni tegema, pead kaalulangetamiseks ka rohkem sööma. Kui oled 50 kg alla võtnud, peaksid vastavalt ka portsjonid kahanema. Enda kalorinormiga aeg-ajalt eksperimenteerimine on igal juhul positiivne, sest see aitab sul aru saada, mis sinu organismi puhul toimib ja mis mitte.

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee