Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa: ajad on muutlikud ja selle vastu ei saa võidelda ega oma kontrolli alla võtta


Enesetapu uuringu tutvustus Sotsiaalministeeriumis
Foto: Priit Simson

November on aasta pimedaim aeg ja aina süvenevad piirangud koroonaviiruse tõttu muudavad nii mõnegi inimese meele mõruks. Paljud tunnevad masendust, millest ei jää puutumata ka lapsed ega ennast üksikuna tundvad vanurid. Uurisime psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa käest, kuidas olukorda parandada.

Kuidas ennast aidata aasta pimedaimal ajal, kus soovitatakse rohkem kodus olla ja vähem inimestega kokku saada?

Praegu on oluline kuidagi enda sees leppida sellega, et ajad on muutlikud ja selle muutlikuse vastu ei saa võidelda ega seda päriselt oma kontrolli alla võtta. Võitlemise asemel võib teha midagi, et end tugevdada ja turgutada, et selle keerulise ajaga paremini kohaneda.

  • Maga — piisavalt ja õigel ajal, (8 tundi öösel) hea une nipid leiad SIIT.
  • Lapsevanemana näita eeskuju, mine ise õigel ajal magama ja pane laps õigel ajal magama.
  • Söö tervist toetavalt (mitmekesine, regulaarne, kõik toiduainegrupid), süüa võiks 3 korda päevas sooja toitu + 2-3 vahepala.
  • Liigu — trenn või muidu füüsiliselt aktiivne (tund iga päev), võimalusel on hea õues liikumine, kuid liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid. On leitud, et juba 150 minutit aktiivset liikumist nädalas on depressiooni ennetava toimega.
  • Piira kokkupuudet stressi tekitava infovooga. Kui tahad päevauudiste ja arengutega kursis olla, tee seda näiteks korra päevas kindlal ajal. Vali välja mõni usaldusväärne allikas, mida jälgid.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub. Leia enda jaoks iga päev midagi naljakat, helget, liigutavat. Tuleta meelde vanad hobid, joonista, värvi, leia ja levita toredaid videosid, vaata televiisorist naljafilme ja saateid, külasta (virtuaalseid) näitusi ja kontserdeid.
  • Negatiivseid tundeid, nagu hirm, ärevus või pahameel jõuab meieni praegusel ajal nii ehk naa. Saame aga teadlikult tekitada juurde mõnusaid tundeid, see aitab meil ka negatiivsusega paremini toime tulla.
  • Suhtle pere ja sõpradega, lõbutse. Kui ei saa suhelda näost-näkku, helista, korralda veebipidu näiteks läbi Skype, Messengeri, Zoomi, Google Hangout´i.
  • Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad. Küsi abi! Abi saab küsida näiteks Peaasi.ee veebinõustamisest.
Seotud lood:

Kuidas oleks kõige parem kalleid inimesi distantsilt aidata? Näiteks vanavanemaid, kes on riskigrupis?

Kui soovid toetada oma lähedast pereliiget, leia selleks võimalikult privaatne koht ja võta selleks eraldi aeg. Veendu, et ka teisele on see sobiv aeg. Alati ei pea selleks pikka aega võtma, piisab ka 15 minutist, et teise inimese elu vastu huvi tunda. Lülita välja kõik segavad ekraanid ja telefonid. Kõige olulisem abi ongi selle aja võtmine ja ära kuulamine. Kuigi võib olla kiusatus kohe olukorrale lahendusi või nõuandeid pakkuda, ei pruugi sellest abi olla. Küsi küsimusi, proovi aru saada teise inimese kogemusest ja sellest, mida tal vaja on.

Kuidas aidata lapsi, kellest osad on tõenäoliselt tüdinenud sellisest olukorrast, igatsevad samuti oma vanavanemaid?

Samamoodi, nagu teisigi inimesi. Laste puhul on ka võimalus koos midagi mängida ja selle käigus uurida, kuidas tal läheb. Kindlasti on toetamisel abiks ka pai või kallistus. Kindlasti võiks julgustada suhteid hoidma. Kui ei saa kokku saada, saab ka helistada või veebis kohtuda. Võib-olla on võimalik planeerida ühiseid tegevusi, mida saab õues teha. Vanavanemad saavad telefonis kasvõi midagi ette lugeda või ka üle veebi kaarte mängida — ei tasu jääda ootama paremaid aegu, vaid ikkagi pidevalt ühenduses olla, nii pereliikmete kui ka sõpradega.

Kuidas aidata inimest, kes on väga suures viirusehirmus, keeldub kodust väljumast, aga on näha, et tal on tekkinud suur masendus ja ehk ka depressioonile viitavad tunnused?

Ikka jälle tuleks tagasi vaimse tervis esmaabi põhimõtete juurde. Inimesega kontaktis olla, kuulata, aru saada, mida temaga toimub. Võiks ka otsesõnu uurida surmamõtete kohta, sest need võivad ka depressiooniga kaasas käia. Seejärel julgustada ja toetada ja tasapisi uurida, mida ta oleks valmis enda heaks ette võtma või kas ta vajab selle juures mingit abi. Anda infot ja toetada eneseainippide kasutamist. Mis puudutab arstiabi, siis võimalikud on ka kaugvastuvõtud, ehk konsulteerimine telefonitsi või üle videosilla. Kui tegemist on eluohtliku olukorraga, saab kutsuda ka kiirabi.

Kas psühholoogi juurde pöördutakse sel aastal varasemast rohkem? Kuidas üldine pilt on, mis on inimeste peamised mured?

Kuna suurel osal inimestest on pingeid tavalisest enam, hakkavad ühe enam tõesti välja paistma ka erinevad vaimse tervise probleemid. Stressiga on juurde tulnud nii ärevust ja raskemaks on muutunud oma emotsioonide ja käitumise juhtimine. Kuigi mingi hetk suudame ka kohaneda sellega, et elu ongi praegu väga muutlik, on raske neil, kes juba varem olid haavatavad või siis kelle töökoormus või koduste kohustuste hulk on kasvanud. Samuti neil, kes elavad töökaotuse hirmus või on juba tööst ilma jäänud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!