Rändmuusik ja maailmarändur Tom Valsbergi KOLM põhjust, miks tasub aeg-ajalt enda sisse vaadata

Rändmuusik ja maailmarändur Tom Valsberg filosofeerib oma raamatus “Kuidas rännata ilma hirmuta” sellistel teemadel nagu ego, soov omada olemasolevast rohkemat, looja, inimsuhted, surm ja tänulikkus. Lisaks jagab Tom häid nõuandeid, kuidas maailmas ringi rännata ja toob välja põhjused, miks tasub siserännakuid ette võtta.

Siin on Tomi kolm põhjust, miks võtta ette siserännakuid.

Mõista enese tõelist olemust

Kogu oma elu otsime kohta elus ja mingitel etappidel, mida me nimetame tavaliselt kriisideks, jõuame küsimusteni, kes ma olen ja mis on minu eesmärk? Tihti peame ennast selleks, kellena teised meid näevad.

Kui kaks inimest kohtuvad, viibib ruumis tegelikult kuus erinevat inimest. Mõlemad inimesed sellisena, nagu nad ennast näevad. Mõlemad inimesed sellisena, nagu teine neid näeb. Ja mõlemad inimesed sellena, kes nad tegelikult on.

Tihti räägitakse, et me pole oma kehad. Me pole oma tunded. Me pole oma mõtted. Me pole oma meeled. Aga kes me siis oleme? Seda ei saa meile keegi öelda, küll aga saame seda kogeda, võttes ette erinevaid siserännakuid.

Saada nägemusi oma elu korrastamiseks

Mitmed inimesed on pärast erinevate siserännakutega tegelemist muutnud oma elu. Kuid ma ei tea kedagi, kes oleks muutnud oma elu sellistest kogemustest lähtuvalt ebatervislikumaks või ebaefektiivsemaks. Olen saanud ise selgeid nägemusi, millised minu enese käitumismustritest on mulle suurimateks takistusteks, ja ideid, kuidas konflikte lahendada.

Erinevaid rännakuid enda sees võib kirjeldada kui ronimist kõrge puu otsa, kust näeme oma eesmärke ja oma elu. Pärast siserännakuid ronime jälle puu otsast alla ja vastavalt oma nägemustele saame hakata oma elu muutma.

Elada läbi valgustavaid kogemusi

Valgustumine, kirgastumine, ärkamine oma tõelisele minale on järkjärguline protsess. Enamik sihikindlatest siserännakutega tegelejatest — olgu sõiduriistaks jooga, meditatsioon, vabastav hingamine, hüpnoos või hingerännaku taimed — on kogenud erinevaid ärkamise kogemusi, mida zen-budismis nimetatakse satori’deks. Ajalugu näitab, et vaid vähesed jõuavad oma tõelise olemuseni või täieliku kirgastumiseni 96 paugupealt. Küll aga täheldatakse, et selline teekond koosneb väiksematest valgussähvatustest, millel on komme minna järjest võimsamateks ja sügavamale. Esitades siserännakutel selgeid taotlusi, saame selliste ärkamiste tekkimiseks luua enda sees sobiva keskkonna.