Nipid on pärit Kirjastus Kunsti välja antud Sarah Wilsoni raamatust “Mina loobun suhkrust”, kus autor räägib oma loo sellest, miks ja kuidas ta otsustas loobuda suhkrust.

LÕIK RAAMATUST:

Inimesed ei ole loodud oma toidukogust piirama. Kui paastume, on meie tõrksad väikesed kehad programmeeritud mõtlema, et oleme näljas või tõsises hädas, seetõttu võtavad juhtimise üle kindlad hormoonid ja instinktid, et kindlustada meie ellujäämine.

Kui meie kehad toidust ilma jäetakse, hakkavad esiteks tööle ellujäämisintinktid ja meie kinnisideeks saab toidu leidmine. Teiseks säilitab organism iga allaneelatud kalori, et meid elus hoida.

Sel põhjusel äärmuslikud dieedid ei töötagi ja on tegelikult tõeliselt ebaefektiivsed. Rohkem kui 95% neist lõppevad kaalutõusuga. Seepärast peangi just seda faasi suhkrust loobumise perioodil niivõrd oluliseks.

Peame suhkru millegagi asendama nii vaimsetel (et loobumine ei ajaks närvi mustaks ja tuju kehvaks) kui ka füüsilistel põhjustel (et meie kehad ei läheks säästurežiimille).

ASENDA SUHKUR RASVAGA

Kas tead mis? See ongi peamine nipp, tänu millele minu suhkrust loobumise plaan töötab. Ma tean, et see võib alguses sulle harjumatu tunduda, aga kuula mind ära.

SÖÖ RASVA JA VALKU

Kui loobud suhkrust, on kõige parem asendada see rasva ja mõningase valguga. Pean selle all silmas tervislikke töötlemata rasvu ja kvaliteetset valku nagu muna, juust, pähkel ja kookospähkel.

Selleks on kaks põhjust:

  • See kaotab pideva ihaluse „millegi hea” järele, mis kuulub suhkrusõltuvuse juurde. Asendades šokolaadiampsu rasvase ja valgurikka toiduga, ei tundnud ma, et jääksin millestki ilma — vaimselt ega füüsiliselt.
  • Rasv ja valk täidavad kõhtu. Nad ohjeldavad isusid.

Rasv ei tee sind paksuks (suhkur teeb)

Rasv on tervisele kahjulik! On ju nii? Tegelikult ei ole. Ja see on midagi, mis on vaja selgeks saada: argument „rasv teeb meid paksuks ja haigeks” on väär.

Me kõik kasvasime üles teadmisega, et rasv on halb. Toidupüramiidil, mida meile koolis õpetati, oli rasvale eraldatud tilluke jäämäe tipp. Küllastunud rasv, öeldi meile, on eriti hirmus — see põhjustab südameatakke ja kolesterooliprobleeme.

Seesugune mõtlemine võib olla seotud uuringuga, mille Ameerika teadlane Ancel Keys viis läbi 1950–1960ndatel 22 riigis. Sel ajal oli Ameerikas märkimisväärselt kasvanud südamehaiguste esinemine ning oli oluline leida „põhjus” — iseäranis veel seetõttu, et tolleaegne president oli läbi elanud südameataki, mis oleks talle peaaegu saatuslikuks saanud. Keysi uuring näitas, et eri riikides elavad inimesed, kes sõid palju küllastunud rasva (loomset ja kookosrasva), kannatasid rohkem südamehaiguste ja kolesteroolihädade käes. Ja nii alustatigi kampaaniat küllastunud rasva vastu.

Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) andis sellest lähtudes välja oma juhised (mille põhjal loodi toidupüramiid, mida kõikjal maailmas koolilastele õpetati) ning asuti tootma väherasvaseid toiduaineid. Meil kästi süüa margariini ja kasutada nii-öelda taimseid õlisid nagu rapsi-, maisi- ja sojaõli. Häda oli aga selles, et teadus oli põhjalikult eksinud. Keys avaldas ainult seitsme riigi tulemused 22-st. Ülejäänud 15 riigi tulemused lükkasid tegelikult kogu teooria ümber. Toitumisteadlased ja analüütikud on äsja mõistnud, et selles asi ongi, ning hakanud juhiseid ümber hindama. Nad on hakanud aru saama, et kurja juur, mida nad jahtisid — peamine süüdlane –, oli tegelikult suhkur.

Ka see võib sulle huvitav tunduda: kõik see toimus mõned kümneid aastaid tagasi, USA valitsus toetas talupidajaid, et nood toodaks polüküllastumata õlisid (rapsi, soja ja maisi), kuid tekkis üleküllus ja õlidele oli vaja kasutust leida. See oli suur probleem. Neil oli vaja kaubast vabaneda. Niisiis asus tööstus neid polüküllastumata õlisid tugevalt promoma ja väherasvased tooted pumbati täis rohke fruktoosisisaldusega maisisiirupit (HFCS — maisiõli kõrvalprodukt), et parandada maitset ja tekstuuri.

Rasv teeb kõhu täis — me ei suuda seda üleliia õgida

Nagu juba varem mainisin, on rasvadel, valkudel (ja süsivesikutel) vastavad isuhormoonid, mis toimivad sõnumitoojatena meie ajule, et isusid kontrollida. Oled ilmselt märganud, et juustu või pähkleid süües annavad isuhormoonid kohe märku nälja kadumisest.

Niisiis, kui kõik on paigas (s.t meie süsteemid on tasakaalus), ei lähe me rasva ja valgu söömisest paksuks. Meie keha hoolitseb selle eest, meil saab lihtsalt kõht täis. Samuti aktiveerib rasv sinu ainevahetust sünteesides hulga olulisi vitamiine, k.a D-vitamiin. (Heade) rasvade söömine võib tegelikult aidata sul hoopis kaalu kaotada. Fakt.

Järgmine kord saad teada, mis on õiged rasvad ja millistest toiduainetest neid leiad.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid