Kontrolli ennast: rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus

Õnneks on teadlikkus rinnavähi varase avastamise tähtsusest Eestis kasvanud. Eelmisel aastal käis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas mammograafilisel sõeluuringul rekordarv naisi — 6928, see on 13% rohkem kui aastal 2014. Maikuu on rinnavähi varajase avastamise kuu, mille eesmärk on teadvustada, et varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav.

„Meil on on hea meel, et naiste teadlikkus rinnavähi varase avastamise tähtsusest on kasvanud. Iga naine saab oma tervise heaks teha seda, et sõeluuringule tulla,“ ütles Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja dr Maret Talk. „Iga tuhande sõeluuringu kohta avastasime 6 rinnavähi haigestumist,“ lisas dr Talk. 84,2% sõeluuringul leitud rinnavähkidest olid varases staadiumis (I-II).

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus. Euroopas on rinnavähk esimesel kohal surmapõhjusena naistel vanuses 35-59. EU riikide naistel on elu jooksul risk haigestuda rinnavähki 1:8. Rinnavähi korral on otsustavalt tähtis jõuda ravile vähi varases staadiumis. Rinnavähi varaseks avastamiseks ellukutsutud mammograafilised sõeluuringud aitavad märgatavalt vähendada suremust rinnavähki, erinevate maade statistika järgi 30-35%.

Eesti Vähiregistri värskema statistika järgi on naiste, kellel diagnoositi rinnavähk lokaalses staadiumis, viie aasta suhteline elulemus 96%, lokaalselt ja/või regionaalselt levinud rinnavähi elulemus on 76%, kaugmetastaaside puhul aga 12%.

Jaanuaris avaldatud uurimuse kohaselt on Eestis rinnavähi kogusuremus vähenenud, peamiselt 50-59 vanuserühma arvelt (s.o Eestis sõeluuringu eagrupp), kus suremus on alates 2000 vähenenud üle 4% igal aastal. Suremus on vähenenud ka alla 50-aastastel, kuid 60+ naistel püsib suremus juba alates 1996 samal tasemel. „Siit järeldub, et kindlasti tuleb naistel ka siis, kui neile enam sõeluuringu kutseid ei saadeta, olla aktiivsed ja jätkata regulaarset rindade kontrolli,“ ütles dr Talk.

Sel aastal ootame rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule naisi sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966. Sõeluuringu sünniaastate naised mammograafiaks saatekirja ei vaja. Nooremad rinnakaebustega naised ja pärilikku riskigruppi kuuluvad naised (perekonnas emal, õel või vanaemal on diagnoositud rinnavähk) saavad uuringule tulla rindu kontrollima perearsti, naistearsti või muu eriarsti saatekirjaga. Samuti ootame vanemaid naisi, kes Eesti sõeluuringu sihtgrupist välja on jäänud, sest risk haigestuda jääb kõrgeks ka hiljem.

Regionaalhaigla radioloogiakeskuses töötab juba neljandat aastat rinnakabinet. Rinnakabinetti on oodatud naised kõikjalt Eestist, kui neil esineb rinna-alaseid probleeme, küsimusi või kaebusi. Vajalik on perearsti või eriarsti saatekiri. „Aastas avastame üksnes Regionaalhaigla rinnakabinetis 90-100 esmast rinnavähi juhtu, s.o ca 15% kõigist Eesti esmajuhtudest,“ ütles dr Talk. 2015.aastal külastas rinnakabinetti Regionaalhaiglas 2912 naist, kellel 97 juhul diagnoositi rinnavähk. Rinnakabinetti pöördujatele tehakse vajadusel radioloogilised uuringud ja võetakse ultraheli kontrolli all koeproov kahtlasest koldest. Lisaks lühikestele järjekordadele on rinnakabinetil veelgi eeliseid. Kui radioloog kontrolli käigus rinna kasvaja avastab, suunatakse patsient kiiresti edasi raviarsti vastuvõtule.

Dr Riina Kütneri juhtimisel tegutseb Regionaalhaiglas rinnavähi töörühm, kus kogenud rinnakirurgid, keemia- ja kiiritusraviarstid ning patoloogid koos radioloogide ja nukleaarmeditsiini arstidega ühtse meeskonnana rinnavähi juhtusid koos arutavad ja haigetele parimat võimalikku diagnostikat ja ravi pakuvad. Kokku diagnoositi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2015.aastal 441 esmast rinnavähi juhtu (7% rohkem kui aastal 2014). Nendest 73% jõudsid ravile varases staadiumis.

Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised näevad ette skriinida naisi vanuses 50-69. Eesti on ainus EU riik, kus ei järgita neid juhiseid ja sõeluuringule kutsumine lõpetatakse palju varem: 2015.aastal kutsutakse Eestis sõeluuringule vaid naisi vanuses 50-60. Rinnahaigustega tegelevate spetsialistide-arstide seisukoht on, et uuringutega tuleks jätkata ja naise vanemas elueas, kuna risk rinnavähki haigestuda jääb kõrgeks naise elu lõpuni.

Täpsemalt saab lugeda Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja dr Maret Talki blogipostitusest: http://www.regionaalhaigla.ee/et/naiste-teadlikkus-rinnavahist-kasvanud

Kord kuus tuleb ka ise oma rindu kontrollida: Enneta õnnetuid tagajärgi ja õpi oma rindu ise kontrollima