Uuring kinnitab: ootused mehelikkusele on ühiskonnas aja jooksul vähenenud, hinnatakse hoopis...

Eestis tähistatakse novembrit meeste tervise kuuna. Eesti suurim meditsiinilabor SYNLAB viis läbi mehelikkuse uuringu, millest ilmnes, et enam kui kolmandik inimestest hindavad, et mehelikkuse olulisus on aja jooksul ühiskonnas vähenenud ning ootused mehelikkusele on väiksemad kui varem.

Samas tajuvad mehed suuremat survet olla mehelikud kui naised seda ootavad. Mehelik olemise ja tundmise olulisimad kriteeriumid on vastajate arvates enesekindlus ja lähedaste eest hoolitsemine.

Mis teeb mehest mehe? On see füüsiline või vaimne tervis, testosterooni tase ja seksuaalne tervis või hoopis käitumuslikud harjumused ja oskus hoolitseda pere ning lähedaste eest?

Üle-eestilisest uuringust, milles osales 1000 vastajat, ilmnes, et 91% meestest hindavad mehelik olemises väga oluliseks või pigem oluliseks enesekindlust ning 89% partneri või pere eest hoolitsemist. 60% meestest hindavad, et head tervisenäitajad on mehelikkuse puhul olulised ja samaväärselt arvavad mehed, et mehelikuks teeb neid lapse saamine.

SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik nentis, et kui inimese tervisenäitajad pole korras, siis on suur tõenäosus, et kannatab ka enesekindlus ning igapäevane tegevus – on see siis töö- või eraelu ja heaolu. Pikaajaliselt tervisevaldkonnas töötanuna peab ta oluliseks, et meeste terviseteadlikkus kasvaks ning tervisenäitajaid oleksid korras.

„Terve mees on enesekindel ja tegutseb teadlikult ning see on osaks mehelikkusest – ega muidu vanasõna ei ütleks, et „Terves kehas terve vaim“ või „Hea tervis on suurim rikkus“,“ nentis Ratnik.

Naised ja mehed hindavad mehelikkust mõnevõrra erinevalt

Uuringust ilmnes ka, et pere eest hoolitsemine on võrdse tähtsusega pea kõigi meeste ja vanuserühmade esindajate puhul, kuid teistest mõjutajast kõrgemalt hindavad seda nooremad ehk 18-29-aastased mehed (85%).

Uuringus osalenud naised hindavad meheks olemise juures enim partneri või pere eest hoolitsemist (92% naistest) ja enamik (91%) hindasid, et mehelik mees on kindlasti enesekindel.

73% 18-29-aastastest naistest hindavad meheliku mehe juures häid tervisenäitajaid – vanuse kasvades muutub see hinnang naiste puhul järjest olulisemaks mehelik olemise juures.

Vanema vanuserühma naised (50-59 ja 60+) leidsid aga, et mehelik olemise juures mängib lapse saamine enim rolli (71%), nooremad naised leidsid aga, et lapse saamine ei ole mehelikkuse puhul samaväärse tähtsusega kui näiteks pere eest hoolitsemine, mehe enesekindlus või sportlik eluviis ja head tervisenäitajad.

Stress ja eesnäärme tervisemured on meeste suurimad tervisealased mureallikad

Uuringust ilmnes ka, et valdav enamus mehi on oma tervise osas optimistlikult meelestatud ehk muretsetakse pigem vähe.

Pea pooled mehed (47%) hindasid, et tervislik seisund mõjutab mehelikkust mõningal määral ja 38%, et tervis on mehelik olemise oluline mõjutaja.

Peamiselt tunnevad mehed tervise osas muret stressi (49%) ja kasvatajate (44%) pärast.39% meestest tunnevad muret insuldi või infarkti riski osas. Ülekaal valmistab muret 43% meeste jaoks.

Vanuserühmade võrdluse puhul selgus, et nooremad mehed (18-29-aastased) on suures osas mures stressi pärast (53%) ja suguhaiguste, viljakusprobleemide ning ka alkoholismi või sõltuvuste osas (24%).

Kasvajate ja vähi pärast on mures pooled (50%) vanema vanuserühma (50-59-aastased ja 60+) esindajatest ja samaväärselt ka (49%) 40-49-aastased mehed.

Teadlikkus meeste tervisenäitajate analüüside osas on madal

Kaspar Ratnik nentis, et kuigi mitmed meeste tervisenäitajad on enamikele mureallikaks, on meeste teadlikkus võimaliku ennetuse ja näitajate analüüside osas jätkuvalt madal.

„Enam kui pooled uuringus osalenutest ei tea, et vereanalüüsiga saab hinnata nii kilpnäärme hetkeseisu, testosterooni taset ja kõrvalekaldeid, eesnäärme võimalikku põletikku ja ka eesnäärme vähi tekke riski. Samuti maksatervise näitajaid. Teadlikkus vereanalüüsi lihtsusest küll kasvab meeste seas vanusega, kuid riskirühmad ehk mehed vanuses 40+ kas ei ole piisavalt terviseteadlikud või ei jõua kord paari aasta jooksul tervisekontrolli, ega saa seeläbi ka piisavalt varakult võimalikele haigustele jälile,“ nentis Ratnik.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüüsis „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016-2020 jne“ andmetest on ilmnenud, et vähijuhtude arv on Eestis igal aastakümnel kasvanud, sh 2020. aastal registreeriti Eestis kokku 8342 vähi esmajuhtumit, millest 4236 diagnoositi meestel ja seejuures neist 25% moodustas eesnäärmevähk ja 14% kopsuvähk.

Ratnik nentis, et see, et aastakümnete jooksul järjest enam haigusjuhtumeid leitakse, on terviseennetuse tegevuste tulemus ehk kui inimesed kontrollivad tervist, jõutakse kiiremini ka haigustele jälile ja saadakse ka efektiivsemalt raviga alustada. Samas nentis ta, et kuna praktikas ei käi mehed regulaarselt kontrollis ning ei pöördu ka haigussümptomite ilmnemisel kohe arsti juurde, siis paljudel juhtudel jõutakse tervisemuredele liiga hilja jälile. Selle üheks tõestuseks on ka asjaolu, et Eesti meeste oodatav eluiga on viimase 15 aastaga jõudnud 75. eluaasta piirile, aga tervena elatud eluaastate arv on jäänud seisma ca 55. eluaasta juurde (TAI andmetel).

Uuringu andmete põhjal hindavad kolmandik mehi, et nad käivad tervisekontrollis kord aastas või vähemalt kord paari aasta jooksul. Seejuures vanema vanuserühma esindajad käivad tervisekontrollis sagedamini kui nooremad.

Kui iga kolmas mees käiks kord paari aasta järel või kord aastas tervisekontrollis ja nii läbi terve meie elanikkonna, siis saaksime haigustele varasemas faasis jälile. Ratniku hinnangul jõuavadki vaid kolmandik mehi regulaarselt tervisekontrolli. Samas 2/3 meestest endiselt väldivad arsti juures käimist või ka terviseanalüüside andmist. „Uuringus osalenud mehed tõid põhjustena esile, et nad läheksid siis kontrolli, kui juba midagi on tervisega valesti (76%) või siis, kui nad saaksid vastuvõtule ilma pikema ooteajata (71%),“ tõi Ratnik esile.

Minu kui mehe üleskutse meestele on: „Ole mees, anna kord aastas või vähemalt kord paari aasta jooksul vereanalüüs, mis annaks selge arusaama tervisenäitajatest ning vajadusel saaks nendele toetudes alustada ravi. Enamikke meeste tervise ja heaolu näitajaid saab selgeks läbi vereanalüüside ning nagu meie uuring kinnitas – heas tervises peitub enesekindlus ja see on ju mehelik olemise üks enam hinnatud omandusi.“