Sotsiaalministeerium tunnistab puudujääke puudega inimeste elu korraldamisel: suurimaid väljakutseid on tagada, et hoolekandekorraldus oleks inimlik
Downi sündroomiga Melissa ema Gerda avameelne pihtimus vintsutustest, mis ta peab läbi elama, šokeerisid lugejaid, kes puudega inimese pere argipäevast midagi ei tea. Palusime Melissa olukorda kommenteerida sotsiaalministeeriumil, mis tunnistab, et murekohti puuetega inimeste elu lihtsustamisel on ning üks suurimaid väljakutseid on tagada, et hoolekandekorraldus oleks just inimlik, loogiline ja mõistlik.
Tööealise inimese töövõimet hindab töötukassa. See tähendab, et ei keskenduta sellele, milline diagnoos inimesel on, vaid tegevuspiirangutele ja sellele, mida inimene suudab teha. Sama diagnoosiga inimeste võimekus võib olla erinev. Näiteks osa Downi sündroomiga inimestest saavad töötamisega kenasti hakkama, osa mitte. Seetõttu on väga oluline, et inimene saab taotluses oma piiranguid kirjeldada — see muudabki taotluse mahukamaks. Põhjalikum taotlus võimaldab inimese töövõimet täpsemalt ja individuaalsemalt hinnata. Toetavaid teenuseid osutatakse nii vähenenud töövõimega inimesele kui ka tööandjale.
Puude hindamisega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. Puude tuvastamisel hinnatakse inimese toimetulekut igapäevaelus tervikuna, st arvesse võetakse kõik piiranguid põhjustavad kõrvalekalded, mis võivad üksteist võimendada. Muutuda võivad nii inimese terviseseisund kui ka ühiskonnas levivad takistused, samuti inimese toimetulek ja vajadused. Seetõttu on oluline regulaarselt jälgida, kas seni pakutud teenustest piisab inimese tervisliku seisundi säilitamiseks või vajab ta veel täiendavat tuge.
Töövõime ja puude hindamiseks peab esitama taotluse. Kui selle täitmine raske tundub, saavad töötukassa või SKA töötajad abiks olla. Kusjuures, kui inimene soovib hinnata nii puuet kui ka töövõimet, siis ta ei pea selleks nii sotsiaalkindlustusametisse kui ka töötukassasse pöörduma, vaid piisab ainult ühest neist. Samuti pole inimesel vaja selleks tingimata büroosse kohale minna, vaid tal on võimalik oma taotlus esitada ka digitaalselt.
Sotsiaalministeerium on regulaarselt kohtunud ja plaanib ka edaspidi kohtuda erivajadusega inimeste esindajatega, et panna paika terviklik kava, kuidas vähendada abivajaja ja tema lähedaste koormust ning muuta kogu praegust korraldust kliendikesksemaks. Moodustatud on puude määramise metoodika juhtrühm ning käimas on projekt puudega inimeste poliitika kaasajastamiseks. Üks suurimaid väljakutseid on tagada, et hoolekandekorraldus oleks just inimlik, loogiline ja mõistlik. Murekohti on mitmeid ja parem on lahendada neid koos — sotsiaalministeerium loodab selle aasta lõpuks koos esindusorganisatsioonidega paika panna kava, kus on ühiselt kokku lepitud kõiges selles, kuidas olukorda parandada. Seni viime jooksvalt ellu teisigi praktilisi muudatusi. Näiteks on sellest aastast nii laste kui ka eakate jaoks puude taotlusvormi mahtu oluliselt vähendatud: kui seni oli selle maht 16 lk, siis nüüd on see kõigest 2.
Samuti oleme oluliselt lihtsustanud näiteks abivahendite süsteemi, kus täiendasime nende abivahendite loetelu, mille saamiseks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Varasemalt oleme kaotanud ära kordustõendi vajaduse näiteks kõneprotsessoritel, valgetel keppidel jpm. Samuti oleme laiendamas ka nende spetsialistide ringi, kellel on õigus hinnata inimese vajadust abivahendite järele. Inimeste jaoks tähendavad need muudatused vähem bürokraatiat ja senisest kiiremat abi.
