Päikselised rannailmad on kohal: mis peitub lühendite UV ja SPF taga ning kuidas end päikese ohtliku mõju eest kaitsta?

Soojade ja päikseliste ilmadega veedame üha rohkem aega päikese käes. Proviisor selgitab, mida tähendavad mõisted UV ja SPF, nendele järgnevad indeksid ja numbrid ning kuidas end päikese ohtliku mõju eest kaitsta.

„UV-indeks ehk ülemaailmne päikese ultraviolettkiirguse indeks väljendab mõõdetavat või prognoositavat päikese ultraviolettkiirguse (UV-kiirgus) kogust või intensiivsust konkreetses kohas konkreetsel päeval. Päikesepõletuse saamise ohtu iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), mille skaala varieerub ühest kümneni,“ lausus Südameapteegi proviisor Gerda Nelis. Skaala 1–3 on madal kiirgus, 4-6 keskmine kiirgus, 7-8 kõrge kiirgus ja 9-10 väga kõrge kiirgus. „Eestis võib UV-indeks suvekuudel, eriti juunis ja juulis, küündida tavaliselt 6-7-ni. Erandjuhtudel võib see ulatuda ka 8-ni, eriti kui ilm on selge ja päikesepaisteline,“ tõi Nelis välja.

Tema sõnul saab keskmine eestlane UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva päikese doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga ehk 25 minutiga. „UV-indeksi tase pole oluline üksnes Eestimaa suvel, vaid ka mis tahes ajal lõunamaadesse reisimisel. Näiteks Aafrikas, Vahemeremaades ja teistes eestlaste lemmik reisisihtkohtades võib intensiivse päikese ja mere ääres UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega,“ selgitas proviisor.

Ka pilvise ilma puhul jõuab enamus UV-kiirgusest maapinnani

Kuna UV-kiirgus hajub õhu käes märksa enam kui nähtav valgus, ei ole inimesed UV–kiirguse mõju eest kaitstud ka pilvise ilma korral - läbi pilve pääseb maapinnani lausa 80% ultraviolettkiirgusest. Seega pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist ja kiirgus teeb oma tööd ka pilvise ilmaga. Suvel saabub ligikaudu 20–30% kogu päevasest UV-kiirgusest kohaliku aja järgi kella 11 ja 13 vahel ning 75% kella 9 ja 15 vahel.

„Päikesevalguse puhul eristatakse kolme liiki kiirgust – ultraviolett-, nähtavat ja infrapunakiirgust. Tervise osas omab neist kõige tähtsamat mõju just UV-kiirgus, mis muuhulgas võib inimesel tekitada naha põletust. See jaguneb vastavalt lainepikkusele kolmeks: UVA, UVB ja UVC. Neist viimane maapinnale ei jõuagi. UVA-kiirguse ehk pikima lainepikkusega kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb,“ selgitas proviisor. Ta lisas, et UVA-kiirgus tungib ka tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, läbides ka klaasi, kergemad riided ning tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike.

UVA-kiirgus põhjustab ka enneaegset naha vananemist ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. Selle kiirguse mõjul nahk küll päevitub, ent samas põhjustab see naha enneaegset vananemist.

„UVB-kiirgus on lühema lainepikkusega ning põhjustab naha punetust ja põletust, kuid ei jõua naha pealispinnast kaugemale. UVB-kiirguse tase sõltub aasta- ja kellaajast, õhutemperatuurist jne. Intensiivseim on kiirgus kella 11 ja 15 vahel. Mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõstab naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Tekib nähtav päevitus. UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust,“ tõi Südameapteegi ekspert välja.

1 SPF on võrdne päikesekaitsega 15-20 minutiks

Tema sõnul suurendavad mõlemat tüüpi kiirgused siiski nahavähki haigestumise riski. „Naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme minutit. Seetõttu tuleks päikese käes pikemalt viibides alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit SPF ehk UV-filtrit,“ lausus Nelis. Ta toonitas, et ka päikesekaitsevahend ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt: päikesekaitsekreemid, -spreid ja muud päikesekaitsetooted absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust.

SPF ehk sun protector factor number iseloomustab eelkõige kaitset UVB, mitte UVA eest. „See näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15-20 minutiga, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Seetõttu on väga oluline, et valiksid enda nahale sobiva SPF-faktoriga kreemi,“ selgitas proviisor. SPF ei takista päevituse saamist, vaid annab nahale võimaluse päikesega kohanemiseks ja ennetab seega ka päikesepõletust. Väga tähtis on ka see, et päikesekreemi kantakse peale korrektselt ja piisavas koguses: kreemitada tuleks juba 30 minutit enne päikese kätte minekut ja kreemi tuleks kanda väga rikkalikult – pigem rohkem kui vähem ja kogu kehale. Iga paari tunni tagant tuleks kaitset uuendada.

Päikesekreemid faktoriga SPF 30 ja rohkem on Südameapteegi eksperdi sõnul päikeseblokaatorid, mida võiksid kasutada kõik, kes päikese käes viibivad, kuid eriti on neid soovitatav kasutada imikutel, päikeseallergilistel inimestel, veespordiga tegelejatel ning armide ja pigmendilaikude kaitseks. „Ülemäärase kiirgusega võib kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine, mistõttu on ülioluline oma nahka ja tervist päikesekaitsetoodetega kaitsta,“ pani proviisor kõigile südamele.

Oluline meeles pidada:

• Mida suurem on SPFi number, seda pikemalt võimaldab kreem põletust saamata päikese käes viibida.

• Naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme minutit.

• Päikese käes pikemalt viibides tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit ehk UV-filtrit (UVA- ja UVB-filtrit).

• Päikesekreemi tuleks nahale kanda 30 minutit enne päikese kätte minekut, rikkalikus koguses ning kaitset uuesti peale kanda iga paari tunni tagant.

• Ülemäärase UV-kiirgusega kaasnevad mitmed tervisemured, sealhulgas päikesepõletus, nahavähk jms naha kahjustused.