Tegelikult tunnen ma naistele ausalt kaasa peaaegu kogu keha tuleb teha karvutuks, ent paradoksaalselt peab teistesse kohtadesse neid juurde kleepima. Ma ise ei kujutaks ette, et endale midagi ripsmekarvade vahele laseks liimida või isegi kiilaspeana klambriga lisa juuksetuti oleksin valmis pealaele kinnitama. Aga ma mõistan ja tunnen kaasa pole see naiste elu sugugi kerge.

Juuksepikendused, juuste värvimine, meikimine ja kontuurimine, silikoonrinnad, Botox, kunstripsmed ja küüned... Mul hakkab ainuüksi sellest loetelust pea ringi käima. Kujutan ette, et mõni naine ei tunneks isegi ennast ära, kui see kõik ühel hetkel maha koorub.

Minu küsimus on aga, et kelle pärast te seda tegelikult teete? Kas enda või meeste? Ja siit ka küsimus teistele meestele: kas teile tõepoolest meeldib, kui poole teie kõrval olevast elusast inimesest moodustab plastmass ja tundmatu päritoluga karvad?