Hambaniidi kasutamine aitab lõhkuda hambapinnale tekkivat biokile massi, mis tekib hammastele kahekümne nelja tunni jooksul. Biokile on vaja lõhkuda, kuna see võib viia suuhaiguste tekkimiseni.

„Biokile tekkimine on loomulik protsess, mis toimub igal pool. Biokile on limakilega ümbritsetud mikroobide „ühiselamu“. See tekib tahketele pindadele niiskes keskkonnas, nii ka suus hammaste ja keele pindadele. Näiteks looduses tekib tiigis kivide pinnale biokile või kui jätta veega täidetud vaas seisma, siis tekib liimjas mass vaasi seinale. Biokile ei ole alati kahjulik, kuid hammastele tekivad mikroobidekolooniad, mis toodavad happeid või põhjustavad igemepõletiku. Mikroobid on biokile koosluses hästi kaitstud ka näiteks antibiootikumide eest. Seetõttu ei saa sellest ainult suuveega loputades jagu. Suus saab kattu ehk biokilet tõhusalt eemaldada hambaid korralikult harjates, kuid hambahari ei pääse hambavahedesse. Seal tuleb appi võtta hambaniit või hambavaheharjakesed, et kõik hambapinnad saaksid puhtaks,“ selgitab dr. Rahuoja.

Erinevalt limaskestadest ja keelest on hambad koed, mis ei uuene, mistõttu on nad mikroobidele heaks kasvualaks. Hambakatu teket soodustavad ka raskesti puhastatavad kohad hammastel, näiteks hambakiviga kaetud hambapinnad, kuhjunud hammastega piirkonnad, karedad täidised, hambakroonide servad, -proteesid, -implantaadid või ortodontilised klambrid. Esmane biokile kiht tekib kohe pärast hammaste puhastamist, kuid aja jooksul bakterid paljunevad ja hambakatt pakseneb ning järjest kahjulikumad bakteritüübid saavad kinnituda maatriksisse. Kui hambaid igapäevaselt ei puhastata, võivad tekkida mitmed suuhaigused, nagu näiteks kaaries, gingiviit ja parodontiit.

Dr. Rahuoja rõhutab, et soovitatav on hambaniiti kasutada õhtuti enne hammaste pesu, sest puhastele hambapindadele mõjuvad hambapasta kasulikud omadused paremini. Lisaks ei tasu unustada, et niiditada tuleb kõiki vahesid. „Isegi, kui hammaste vahel pole midagi tunda, tuleb need siiski kas hambaniidi, -vaheharjakese või muu enda jaoks sobiva abivahendiga üle käia. Sealjuures tasub ka tähele panna, et kui pärast ühe vahe puhastamist jääb niit justkui puhtaks, on soovitatav iga hambavahe kohta võtta uus niidijupp. Niiti tasub kogu aeg kerida edasi oma sõrmede peal, et iga järgmine hambavahe saaks puhastatud puhta niidijupiga,“ selgitab dr. Rahuoja.

Leian enda jaoks sobiv hambaniit!

Hambaniitide valik on väga mitmekülgne, mistõttu tasub katsetada erinevate variantidega ning valida enda jaoks sobivaim. „Ühed hambaniidid on jämedamad, teised aga õhukesemad, kolmandad paisuvad. Lisaks on olemas ka maitsestatud ja vahatatud hambaniite. Valik on tõesti väga lai. Oluline on leida enda jaoks sobiv hambaniit, sest inimeste hambavahed võivad olla väga erinevad. Näiteks mõnel asetsevad hambad väga tihedalt üksteise lähedal, mistõttu iga niit ei pääse läbi. Siis soovitan kasutada lindikujulist hambaniiti. Tagumiste hammaste jaoks võib panna niiti topelt, mis aitab puhastada tõhusamini ka suuremaid vahesid,“ räägib dr. Rahuoja.

Hambaniidi kasutamise puhul on oluline ka õige tehnika. Esmakordselt hambaniiti kasutama hakates tasub konsulteerida oma hambaarsti või suuhügienistiga, paluda tal ette näidata. Nii on lihtsam niidi kasutamisega algust teha. Ühtlasi on oluline meeles pidada, et oma hammaste eest tasub hoolitseda igapäevaselt, mitte vaid mõned korrad nädalas või hammaste tervise kuu raames.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena