Monika on õppinud oma elu jooksul kuulatama ning kuulama oma südamehäält ning treeninud endas julgust sellele häälele järgneda isegi siis, kui silmapiiril ei terenda kohe helgus ja küllus.
Monika on õppinud oma elu jooksul kuulatama ning kuulama oma südamehäält ning treeninud endas julgust sellele häälele järgneda isegi siis, kui silmapiiril ei terenda kohe helgus ja küllus. Monika oli varastes 20ndates, kui ta oma lapse isast lahku läks. Tütar oli toona kõigest neljakuune. „Ma mäletan, et tegin tegelikult väga teadliku valiku, sest tundsin, et see oli parim otsus, mis ma teha sain. Loomulikult oli üksinda väikese beebiga väga raske, aga ma ei jäänud kinni ohvri rolli. Ma olin olukorras, kus mul ei olnud mitte midagi – ei elukohta, raha, mitte midagi. Mäletan selgelt hetke, kui ühel päeval ma jalutades lapsega õues otsustasin, et muudan oma olukorda ega jää sellesse kohta. Teiseks mõtlesin, et kui ma kunagi veel mõne mehega suhtesse astun, siis see mees peab olema hästi tark.
