Järjejutt “Ringiga tagasi”

Julia on ringiga tagasi väikelinnas, kus veetis vanaema juures kõik koolivaheajad. Koos seitsmeaastase tütrega asub ta elama vanaema majja, et see lagunemisest ja müügist päästa.

Mälestused ja kohustused mineviku ees varjavad ennast aga igal nurgal. Kuigi Julia uskus, et endise ülemuse Indekuga seotud tunded on tuhmunud, tuleb naisel vanad lahendamata teemad siiski läbi käia.

Kelle süü on aga suurem? Kes kellele rohkem haiget tegi? Millised on süüteod, mida ei saagi andeks anda? Ja kõige olulisem küsimus — kus sa oled siis, kui oled ringiga tagasi?

19. Ringiga edasi

Indrek tõmbab mind diivanil mõnusamalt enda kaissu. Kirsika magab ülakorrusel. Tal on homme jälle koolipäev. Tüdruku klassijuhataja on maailma kõige sõbralikum ja hoolivam inimene, nii et laps läheb iga päev kooli suurima heameelega ja õppimine edeneb hästi.
Vaatan imetleval pilgul mehe poole, kes valib telekast filmi, mida koos vaatama hakata. Kui laseksin endal mõelda, siis teaksin, et oleme ringiga tagasi samas kohas, kus talle Kirsikast rääkisin. Kardan seda mõtet endale ligi lasta. Kõik meie ümber on küll uus, sest aasta aega tagasi toimunud tulekahju hävitas kõik. Mingi osa tasus kindlustus. Suure osa maja renoveerimise ja uue sisustuse ostmiseks tuli aga palju tööd teha.

Indrek tunnistas oma süüd tulekahjus ning me otsustasime, et tasume ühiselt selle maja ülesehitamise eest. Nii saimegi endale tegelikult koos kodu ehitada ja tunneme ennast siin mõlemad koduselt.
„Indrek?” ütlen.
„Mhh?” küsib mees pilku telekalt tõstmata.
„Kas on nii, et kui oled ringiga tagasi, siis ei pea tegelikult kõik samamoodi minema, nagu eelmisel korral?”

Mees vaatab mind naeratades ja vaikib hetke.
„Kas sa mõtled tulekahjule?” küsib ta ettevaatlikult.
„Mitte ainult. Mõnikord mulle tundub, et jõuan oma elus ringiga tagasi, aga ma pole suutnud otsustada, kas see on hea või halb.”

Indrek hingab sügavalt sisse-välja. Ta tõmbab mind endale lähemale ja suudleb juustele.
„Usun, et ringiga tagasi ei saa tegelikult olla. Isegi kui sa jõuad samasse kohta, siis oled tegelikult ringi võrra targem ja kogenum. Kui millegipärast kõik samamoodi korduma hakkab, siis järelikult pole õppetunnid veel õpitud ja tulebki korrata. Aga pigem on see nagu spiraal — iga ringiga lähed järgmisele tasandile.”

Noogutan. Indreku mõte tundub loogiline ja väga lohutav.
„Kas meie oleme oma õppetunnid õppinud?” küsin ettevaatlikult.
„Jah, kallis,” suudleb mees mind veel kord juustele. „Me oleme ringiga tagasi kokku jõudnud. Kindlasti targemad ja kogenenumad. See tähendab, et ma ei lase enam ühelgi sellisel segadusel sind endalt ära võtta.”

„Ja mina ei jookse enam ühegi segaduse pärast kuhugi peitu!”
„No näed — olemegi ringiga edasi liikunud!”
Indrek suudleb mind huultele ja see on kindlasti ringi võrra parem suudlus kui need, mida aastaid tagasi jagasime.

Heli Künnapas on rohkem kui 20 avaldatud raamatu autor. Rohkem infot tema teoste kohta leiad kirjastuse kodulehelt. ,,Ringiga tagasi” on sarja ,,Mõni õhtu romantikat” 14. raamat. Sarja eelmised raamatud on näha SIIN.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid